/nginx/o/2019/03/29/11905723t1hb202.jpg)
Kolmapäeval osalesid Kadi raadio “Valimisstuudios” Raivo Aeg (Isamaa), Kalle Laanet (Reformierakond), Madis Kallas (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Helle-Moonika Helme (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond), Koit Kelder (Eesti 200), Enn Eesmaa (Keskerakond), Kaupo Vipp (Elurikkuse Erakond), Tiina Kangro (Vabaerakond) ja Rasmus Lahtvee (Eestimaa Rohelised).
Saatejuht Tõnis Kipper: “Kelle või mille üle tänases Eestis uhkust tunnete?”
Kaupo Vipp: Tunnen kõige rohkem uhkust inimeste üle, kes suutnud jääda eestlasteks, kelles alles ugri-mugri hingust. Kõik pole veel päris ära linnastunud.
Raivo Aeg: Maailmas oleme tuntud eeskätt infotehnoloogia saavutuste poolest ja küllap ka muude asjadega, aga mina tunnen selle üle uhkust, et olen eestlane ja eestimaalane.
/nginx/o/2019/03/04/11840772t1h443d.jpg)
Kalle Laanet: Eestimaalased, eriti muidugi saarlased ja muhulased on ääretult edasipüüdlikud ja ilma inimesteta ei saaks Eestimaad ei hoida, arendada ega iseseisvust säilitada.
Madis Kallas: Minule teeb väga head meelt see, et valimised on kujunenud väga viisakaks. Eestlased on hoidnud kokku, kõigil on omad vaated, põhimõtted, aga väga suurt riidu ei ole ja see teeb ainult head meelt.
Helle-Moonika Helme: Meil on olnud edasikestmise vaim, jonn, mis aidanud rahvusena ellu jääda ja kandnud meid tänasesse päeva. Teen kõik, et see uhkus säiliks.
Enn Eesmaa: Alustaksin tänust kõigile, kes on juba hääletanud. Iga kolmas vastutulija Eestimaal on juba oma valiku teinud, see on väga hea protsent.
Tiina Kangro: Tunnen rõõmu inimeste üle, kes tegutsevad selle nimel, et esiteks oma elu korraldada, ennast päästa, kui neil on probleemid, ja on ka teistele abiks.
Rasmus Lahtvee: Tunnen head meelt kõigi inimeste üle, kes on otsustanud, et Eestimaa on neile kallis ja oluline.
Lootsin, et äkki keegi nimetab ka riigikogu, mille üle võiks uhke olla?
Vipp: Kui meil on probleeme võimude lahususega või ministeerium väga raskelt aimatavatel põhjustel lükkab riigikogust läbi seadust, mille tagajärjed on väga küsitavad, eks ta tekitab raskeid ja koledaid küsimusi.
Eesmaa: Riigikogu teeb oma tööd. Kui keegi nõukogude ajal ütles, et iga rahvas on oma valitsejaid väärt, siis see oli nõme ja mõnitav. Demokraatlikus riigis on riigikogu ja seda kaudu valitsus rahva nägu, kes on neid sinna valinud.
/nginx/o/2019/03/04/11840770t1hf3af.jpg)
Laanet: See on demokraatliku ühiskonna üks olulisemaid tunnuseid, et vaieldakse ja arutletakse.
Aeg-ajalt kuuleme, et 101 inimest riigikokku on liiga palju. Kas peaks olema vähem, on parasjagu või äkki peaks rohkem olema?
Aeg: Loomulikult võib vähem olla, eks otsused saavad sellegipoolest vastu võetud. Aga et tuleks kokkuhoid riigikassale, see küll ei päde. Riigikogu peaks rohkem tegelema igapäevaelu küsimustega, mitte jätma seda nii palju täitevvõimule ja ametkonnale otsustada.
Lahtvee: Kui vähendaksime riigikogu liikmete arvu, toob see kaasa tõenäoliselt suuremat polariseerumist ja vähemate vaadete esindamist riigikogus. Kindlasti ei vii see Eestit edasi.
Helme: Kindlasti on riigikogus palju inimesi, kes võivad oma töö üle uhked olla, ja on neid, kes võiksid väga häbeneda. Valimised on hea indikaator, mis näitab, kellega ollakse rahul ja kellega mitte. Ja kellele võiks võimaluse anda.
Kallas: Kui teeme väiksema riigikogu, siis ühel hetkel Läänemaa ja Hiiumaa esindajatel pole varianti sinna pääseda. Kas siis ainult Tallinn ja Harjumaa hakkavad riigikogus Eestit esindama? See ei ole õige.
Aeg-ajalt arutatakse selle üle, et riigikogu liikmetel ei ole ühtegi abilist. Kas võiks olla või peaks olema?
Kangro: Kui läks kahel toolil istumine lahti, siis töö kvaliteet langes kolinal, osal inimestel ei olnud enam võimalik käia riigikogus tööl. Mina pööraksin kahe tooli seaduse tagasi. Aga riigikogu töö kvaliteet peaks olema hoopis tugevam, kui praegu.
Kui teha seda tööd tõsiselt, peaksid olema abilised. Kuid kui need kohad tekiksid, siis paljud parteid hakkaksid neid täitma poliittegelastega, kellele on vaja garanteerida tööhõive. Riigikogus üks kõige tülgastavamaid asju ongi see, kuidas erakondade tegevuse prioriteet on oma inimestele töökohtade tagamine.
Eesmaa: 101 on kuupjuur Eesti rahvaarvust, mis on ammu kokku lepitud. Kahe tooli seadust kindlasti kiidan. Sageli heidetakse riigikogu liikmetele ette, et kohapealsest elust teate üsna vähe. Minu jaoks on Saaremaa volikogus olles tunduvalt lähemale tulnud.
Laanet: Kui riigireform läheb töösse, nagu on mitmed aastad räägitud, siis peab ka riigikogu muutuma. On liikmete arv 99 või mis iganes, aga teine pool on kodu- ja töökord ehk kuidas protsessid riigikogus sees peaksid käima. Tegelikult peaks seda tervikuna üle vaatama. Et põhjalikult ja sisuliselt igapäevaselt teha riigikogu liikme tööd, peab tugi olema. Ei saa olla laia profiiliga traktorist-masinist, sekretär, autojuht ja nii edasi.
/nginx/o/2019/03/04/11840767t1h30b1.jpg)
Lahtvee: Riigikogus esindatud erakonnad saavad piisavalt riigieelarvelist toetust, et suudaks endale palgata kuitahes palju nõunikke. Kahe tooli seadus tuleks tagasi muuta. Tihtilugu heidetakse uutele riigikokku pürgijatele ette seda, et ei ole poliitilist kogemust. Aga kust inimene peaks kogemuse saama, kui kohaliku omavalitsuse koht on ära võetud riigikogus istuva liikme poolt?
Eesmaa: Saaremaa volikogus on ainult neli riigikogu saadikut ja need on suured Saaremaa sõbrad ja muuhulgas ka lobistid.
Kelder: Pigem on küsimus, kuivõrd kohalikud kogukonnad on volikogu juhtimisse kaasatud ja kuivõrd kohalikud elumootorid Saaremaa elu juhivad.
Vipp: Kõik liigub tsentraliseerimise poole ehk järjest väiksem hulk inimesi on sunnitud otsustama. Demokraatia on liikunud olukorda, kus osa inimesi jäetakse sisuliselt kaasarääkimise võimalusest ilma. Otsustusõigus peab olema tasandil, kus asju aetakse. Ei saa niimoodi, et tsentraliseerime terve Saaremaa üheks vallaks, terve Eesti üheks Tallinn-riigiks ja terve Euroopa üheks Brüsseliks.
Madis, miks sa tegid seda?
Kallas: Saaremaa ongi üks tervik. Ka siin laua ümber mitmed inimesed käivad iga päev maapiirkonnast Kuressaares tööl. Kõige olulisem on, et maapiirkonnas peavad olema head teed, head internetiühendused, elektriühendused, koolid-lasteaiad. Siis see mudel, mis Saaremaal on üles ehitatud, töötab väga hästi.
/nginx/o/2019/03/04/11840740t1h719d.jpg)
Kelder: Kaupo ütles õigesti, et otsustustasand peab olema õige koha peal. Madis ütles, et see otsustustasand on ühe kindla koha peal. Mina arvan, et see tõde on kuskil vahepeal. Kogukonnad on suutelised kandma suuremat vastutust, kui täna on. Ja neile tuleb see võimalus anda. Samas ei saa loota, et nad teevad ära kohaliku omavalitsuse töö ja ülesanded. Ei saa panna liiga suurt ja rasket rolli kodanikele ja kogukondadele.
Laanet: Küsimus pole selles, kas otsus tehakse ühte, teist või kolmandat pidi, vaid kas see suudetakse ellu viia. Jututubasid on mustmiljon, kuid inimesi, kes suudavad midagi reaalselt ellu viia, annab tikutulega otsida.
Kaupo, mida sa oled teinud osavallakogu esimehena selleks, et tuua rahva mured volikogusse?
Vipp: Korraldame külavanematega ühiseid istungeid, arutame murekohad läbi ja pressime jõuga volikogusse. Oleme üks väiksema rahvaarvuga piirkondi, aga meid on võib-olla kõige rohkem kuulda. Madis võib kinnitada.
/nginx/o/2019/03/04/11840743t1h99de.jpg)
Kallas: Torgust tuleb väga häid sõnumeid ja alati lahendame neid.
(Järgneb arusaamatu läbisegi jutuvada – toim.)
Kelder: Mul oli enne plaanis midagi muud öelda, kuid seda keskustelu jälgides arvan, et umbes niimoodi tunneb ennast keskmine kogukonna liige, kes ei ole väga aktiivne sõnavõtja, kui tullakse talle rääkima, kuidas elu käib. Me ei kuula inimesi! See on põhiline probleem. Räägime, et saate oma sõnumi üles viia, aga kuidas me valla ja riigi alla toome?
Eesmaa: Nagu ei ole öelnud Prantsusmaa kuningas Louis XIV, et “Riik, see oleme meie”. Eesti keeles on ilus sõna “rahvasaadik”. Rahvasaadikute töö on viia kõik teemad õigesse kohta.
Vipp: Louis on halb näide, tema üks tuntud ütlemine oli veel, et “Pärast mind tulgu või veeuputus”.
(tegemist oli Louis V-ga – toim).
Helme: Kui räägime prantslastest, siis on vana hea ütlemine “seisus kohustab”, ja seda peaksid meeles pidama kõik saadikud oma tegevuses.
Mis on valimiste puhul Roheliste erakonna kõige kandvam mõte?
Lahtvee: Viimse veretilgani Eesti eest!
Helme: Meie loosung! Rohelised ekrestuvad, hurraa!
Lahtvee: See on tegelikult Kaitseliidult võetud plagiaat. Kaitseliitlasena olen igal juhul Eesti eest. Keskkonna eest seismine on loomulikult Eestimaa Roheliste võtmeküsimus.
Miks teie reiting praegu seal on, kus ta on?
Lahtvee: Seda peab küsima inimeste käest, kes reitingus vastavad. Reitingutes on üsna suured veaprotsendid sees. Rohelised loomulikult tahavad tõsta Eesti energiajulgeolekut. Otsedemokraatia on jõudnud ka teiste erakondade juttudesse, aga Eestimaa Rohelised tõid selle lauale esimesena. See oleks lisahoob, kuidas valija saaks ka valimiste vahelisel ajal reaalselt mõjutada rahvasaadikute otsuseid.
/nginx/o/2019/03/04/11840746t1h31ac.jpg)
Koit, mida uustulnuk Eesti 200 on uut ja enneolematut poliitmaastikule toomas, et olid nõus nimekirjaga ühinema ja olema lausa esinumber?
Kelder: Olen alati olnud ühiskondlikult aktiivne ja ka poliitikas sellepärast, et minu arvates on midagi vaja muuta. Kõige lihtsam näide on, et rahvastik väheneb ja vananeb, kuid valitseme riiki samamoodi, nagu oleks tulemas rahvastiku kasv. Eesti 200 koondab inimesi, kes on oma ala spetsialistid ja selgelt lubanud vaadata tulevikku, numbreid mitte kõrvale heites.
/nginx/o/2019/03/04/11840758t1h4313.jpg)
Aga teatud ühisosa Reformierakonnaga?
Kelder: Näiteks 90-ndate lõpu ja 2000-ndate alguse Reformierakonna Saaremaa tegevused olid selgelt Saaremaa arengule suunatud.
Eesti 200 on lubanud aastaks 2035, et Eesti on õnneindeksis kümne õnnelikuma riigi hulgas.
Kelder: See on reaalne mõõdik ja sisaldab endas…
Laanet naerdes: Eriti reaalne…
Kelder: See on üks väga selge viis, kuidas mõõta inimeste toimetulekut, rahulolu oma riigiga, kogukonnaga, lähedastega, elu ja tööga.
Kaupo, mis asi see Elurikkuse Erakond on, palun seleta mulle. Artur Talvik tegi endale uue partei?
Vipp: Lihtne selgitada, vaadates, kes on sinna koondunud. Palju on sotsiaaldemokraate, suur hulk inimesi Vabaerakonnast. Kolmas osa on teadlasi, õppejõude, hiite hoidjaid... Nad on idealistlikud spetsialistid, kes leiavad, et olukord on karmiks läinud. Oleme juba sisenenud kriisi ja pole varuväljapääse. Enam ei aita prügi kuueks sorteerimisest, vaja on põhjalikumaid muudatusi.
Tiina, kas selline teatud mõttes ilus idealism sai ka Vabaerakonnale saatuslikuks? Teie reiting on nagu elamulaenuintressid, miinuses varsti juba.
Kangro: Miinuses ei ole, ikka on natukene tõusnud. Uue erakonna tulek on alati keeruline. Kõikidega järjest on juhtunud, et tulevad, saavad parlamenti ja siis paneb midagi asja tagurpidi käima. Vabaerakonnaga juhtus seesama.
/nginx/o/2019/03/04/11840760t1h8db2.jpg)
Laanet: Kahjuks ei ole võimalik poliitikat teha õhinapõhiselt.
Eesmaa: Minu arvates on kõik erakonnad muutunud natukene rohelisemaks. Näiteks Roheliste erakond on Keskerakonnaga aastaid tagasi liitunud.
Lahtvee: Tahaks vale ümber lükata, Roheliste erakond ei ole Keskerakonnaga liitunud. Liitusid erakonnas olnud inimesed, kes tahtsid poliitikas jätkata, kuna Keskerakonna kaasabil muudeti erakondade seadust nii, et erakond pidi olema vähemalt 1000-liikmeline.
Eesmaa: Sa kasutad väga reljeefset kõnepruuki, mis võib-olla saatejuhile meeldib, mulle mitte.
Kuulaja küsimused: hetkel on riigikogu liikme palk seotud keskmise palgaga, mis te arvate, kui siduda see miinimumpalgaga?
Laanet: Kunagi oli riigikogu liikme palk neli Eesti keskmist, täna on kaks ja pool keskmist.
Eesmaa: Ja ei ole teatavasti seotud keskmise palgaga.
Helme: Kui haldusreform sai läbi viidud ja kõik uued vallavanemad ja volikogu esimehed paika pandud, mõtlesin neid palganumbreid vaadates, et kes neist nüüd tahab riigikokku kandideerida. Madis, kas tahad riigikokku väiksema palga peale?
Millal saavad riigiasjad nii kaugele, et ka külades saavad teed korda ja et igal pool ei oleks kirjas “eravaldus”?
Kallas: Riigieelarves on Saaremaa teede jaoks üle 400 000 euro. Võime ju maale ilusaid asju ehitada, aga kui nendele ei pääse ligi ja inimesed ei pääse sealt keskustesse, siis see toimima ei hakka.
Vipp: Kunagi mugavusest mõõdeti väga paljud teed eraomandusse maatükkide sisse. Sellest need eravalduse sildid.
Kallas: Sellega tegeleb Saaremaa vald igapäevaselt. Ehk et teid, mida me niikuinii hooldame, kuigi need on eramaade peal, fikseerida ka juriidiliselt ära sundvalduse seadmisega. Et saame neid remontida ja lumest lahti lükata.
Mis vahe on erakondlikkusel ja kogukondlikkusel?
Kelder: Loogika on, et kogukond tegeleb sellega, mis ta tahab ja milleks vajadus on. Erakondlik side päris eluga ei pruugi olla just väga tihe.
Helme: Kogukondade ja erakondade vahel on side täiesti olemas, mida suurema liikmeskonnaga on üks erakond, seda rohkem ta suhestub kogukondadesse.
Kelder: Loodan, et erakondade maastike tulevik on pigem väikeste erakondade päralt. Olen ka suure poolt näinud ja need on konkreetsed tankerid, mis ujuvad omasoodu.
Aeg: Erakond on inimeste ühendus, kes jagavad sama maailmavaadet, kogukond on see, mis on nende elulised probleemid, mida nad tahavad koos lahendada.
Lahtvee: Tegelikult on ka erakond omamoodi sarnaste poliitiliste vaadetega inimeste kogukond, kogukond ei pea olema ilmtingimata füüsilise asukohaga seotud.
Läheme edasi sotsiaalteemadega.
Kangro: Sotsiaalteema illustreerib väga hästi seda, mis on Eestis praegu valesti ja mida oleks vaja parandada. Eestis on kaks tasandit, riik teeb teatud asju sotsiaalteenuste osas ja teatud asju peab tegema omavalitsus. Inimene jääb sinna vahele ja sageli ei saa kummaltki abi. Meil on isegi loll kõnepruuk tekkinud, mida näiteks sotsiaalministeerium viljeleb, et riik aitab omavalitsusi, annab raha ja õpetab neid. Minu soovitus oleks: paneme asjad paika, et on konkreetne vastutaja, ja siis on vastutaja ülesanne, kuidas ta tagab inimestele need õigused, mis on neile antud.
Laanet: Olen probleemipüstitusega nõus, aga seda, et teha otsus, et riik teeb või ainult kohalik omavalitsus teeb, ei pea reaalseks. Tegelikult on see ühiskonna ühine probleem ja siin on võtmesõna koostöövõimekus.
Kallas: Põhiprobleem on selles, et väga palju tuleb “sildistatud raha”. Kui riik annaks rohkem raha alla kohalikele omavalitsustele, mis ei oleks sildiga, annaks see oluliselt rohkem võimalusi seda vajaduspõhiselt jagada.
(Kõik on nõus – toim.)
Kangro: Toon haige näite, et kohalikul omavalitsusel on seaduse järgi kohustus pakkuda puudega laste peredele lapsehoiuteenust. Sama asja pakub euroraha eest sotsiaalkindlustusamet, kes on teinud riigihanke, ja maakondades firmad pakuvad teenust. Seejuures on fikseeritud hind ja omavalitsus ei saa kaasa rääkida. See on täiesti pea peal!
Kelder: Räägime kohalikest omavalitsustest, linnast, riigist, ülesannetest, mis on sassis. Kõik algab sellest, et saaksime aru, kes üldse abi vajab. Et abivajaja saaks teenuse kätte, ülejäänu on tehniline küsimus.
Eesmaa: Rääkisime ressursi jagamisest ja kõrva on hakanud termin, mida iga päev kasutatakse – ei ole olemas tasuta lõunaid. Poliitikas ja ühiskonnas on tasuta lõunad teise nimega “prioriteedid”. Kui võtame prioriteediks teatud ajahetkel noored, pensionärid, hariduse, siis võib seda nimetada tasuta lõunaks.
Vipp: Tasuta lõunaid ei ole tõesti olemas, kõik koosneb riigieelarvest ja kui ühe asja teeme tasuta, siis järelikult mingis teises asjas peame rohkem maksma.
Aeg: Ei ole tasuta lõunaid, see tuleb ikkagi kellegi või millegi arvelt. Prioriteedid tähendavad seda, et toetus peab olema sihitud ja suunatud vajaduspõhiselt. Võtame kasvõi tasuta ühistranspordi, seal ei ole ju hinnatud vajaduspõhisust.
Lahtvee: Tasuta asju pole olemas, tavaliselt tuleb see looduse ja meie kõigi elukeskkonna arvelt.
Võtame mõned konkreetsed asjad, mis saarlasi-hiidlasi puudutavad. Ühendused?
Lahtvee: Rootsis toimib see hästi, et kuhu maanteed ei lähe, seal on praamid tasuta. Ja Eestis vähemalt kohalikule elanikule võiks see kindlasti nii olla.
Eesmaa: Meie pooldame, kusjuures ka praegu on mandri ja Saaremaa vaheline pilet püsielanikule 1.50, mis ei ole meeletult palju.
Kas suure lennuki sooviga oleme nüüd Saaremaal jõudnud võiduka lõpuni?
Kallas: Riigieelarve strateegiasse on summa sisse läinud, koalitsioon on toetanud. Seda ütlevad kõik, et ühendused on elu aluseks nii Hiiumaal kui ka Saaremaal. Ühistransport, mis on nüüd maakonnaliinidel tasuta – fakt on, et ligemale veerandi võrra inimesi hakkas rohkem sõitma.
Eesmaa: Ka kohtades, kus tuleb veel maksta pileti eest, on aktiivsus suurem.
Laanet: Kas nüüd see vajadus saab rahuldatud, milleks ühistransport on mõeldud? Me ei ole seda analüüsi teinud. Ja me ei suuda seetõttu neid vajadusi rahuldada, mis inimestel tegelikult on.
Lahtvee: Ei pea ilmtingimata kogu bussiliiklus olema tasuta. Vajaduspõhisus on oluline ja oleks loogiline. Täna tundub, et tasuta saabki punktist A punkti B, aga kui tahan sõita punktist A punkti C, D või E, siis ühistranspordil teinekord ei ole loogikat.
Helle-Moonika, teil on vapustavalt uhke programm, kurjad inimesed nimetavad seda kirjaks jõuluvanale. Lubate tulumaksu vähendada iga järgneva lapse pealt kuni nullini. Millega te riiki ülal peate?
Helme: Ainuüksi majanduskasvust saaksime miljardi, tõmbama bürokraatiat maha, saab teise miljardi. Meil on need läbi arvutatud. See, et rahandusministeeriumi ametnikud tulid ütlema, et nende meelest see ei päde − täpselt samad analüütikud ütlesid, et peame aktsiise tõstma, siis saame riigikassasse rohkem raha. Meie ütlesime, et ei lähe nii. Ja mis sellest saanud on?
/nginx/o/2019/03/04/11840764t1hfe98.jpg)
Kui kellegi käest küsida alkoholiaktsiiside kohta, siis vaatavad kõik Madise poole, kuigi ta erakonna liige ei ole.
Helme: Mina ei näitaks Madise peale. Aktsiiside tõstmist alustas Reformierakond, jätkas Keskerakond ja sotsid tõid selle kilbile, nii et saavad selle eest nüüd peksa.
Madis, mis sul on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kaitseks öelda?
Kallas: Peame tunnistama, et tunnetuslikult sellisel kujul alkoholi vastu võitlemine ei ole toonud soovitud edu. Need on faktid. Mis ei tähenda, et alkoholiga meil endiselt probleemi ei oleks.
Lahtvee: Üks retoorika punkte alkoholiaktsiisi tõstmisel oli, et see on tervisele väga hea. Maksu tõstmine ei vähenda tarbimist, vähendab reklaami kaotamine. Ettevõtjad ei reklaamiks, kui ei toimiks.
Kelder: Võime ju rahandusministeeriumit süüdistada, aga koalitsioonilepingute sõlmimisel tuleb lubadustele kate leida. Huvitav saab olema see koalitsioonilepingu koostamine, sest peaaegu kõik on lubanud maksurahu.
Helistaja küsib, kas proua Helme ka valimistevahelisel ajal Saaremaad väisab, pole nagu märgata?
Helme: Olen praegu väga palju käinud, kohtunud inimestega. Aga enne sa tõid näite, kuidas Hiina turistid kõndisid mööda Kuressaaret ja nad ei näinudki inimesi. Nii et see on selline vastastikune. Olen võib-olla käinud tõesti õhtusel ajal.
Märkmeid tegi Andres Sepp