Saaremaa vald tahab tühistada klaastaara keelu rannas

PARAS PEAVALU: Mändjala kämpingu esindaja Tarmo Vipre sõnul on klaasikildude pehmest liivast kättesaamine väga raske, kui mitte võimatu. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

• Klaasikildude kättesaamine pehmest liivast on väga raske
• Vald ei usu ohtlike klaasikildude teket avalikes supelrandades

Saaremaa vald tahab jäätmehoolduseeskirjast kaotada keelu müüa ja tarbida rannas klaaspakendis jooke.

Rannas tegutsevale ettevõtjale tõotab see ilmselt suuremat sorti sõda killumajandusega, mis klaastaaraga nii ehk naa kaasneb. “Meie jaoks peamine probleem klaastaara randa lubamisel on tekkivad klaasikillud,” tunnistas Mändjala kämpingu esindaja Tarmo Vipre.

Ta nentis, et klaasikildude kättesaamine pehmest liivast on väga raske, kui mitte võimatu. 

“Juhul kui randadesse lubatakse klaastaara, saab traumapunkt kindlasti palju tööd, kuna rannas käiakse teatavasti paljajalu.”

Kas on ikka otstarbekas?

Praegu kehtivas eeskirjas on sätestatud klaaspakendis jookide müümise ja tarbimise keeld rannas, kuid vallavalitsuse hinnangul aitab selle kaotamine vähendada ühekordse plastiku kasutamist ja mereprügi teket. Seetõttu soovib vallavalitsus jäätmehoolduseeskirja muutmise eelnõus kõnealust teemat käsitleva paragrahvi sõnastada nii, et “rannas teenuse osutaja vastutab teenuse pakkumisega kaasnevate jäätmete kogumise ja üleandmise eest”.

Saarte Häälele on väljendatud kahtlust, kas klaaspakendi keelu alt väljaviimine on ikka otstarbekas. Keelu kaotamise sidumine plastikpakendi ja merereostusega tundub küsitav, kuna keeld kehtestati ju inimeste ohutuse pärast, st klaasikildude vältimiseks. Klaasi lubamine võib tähendada ka alkoholile rohelisema tee andmist, kuna see on erinevalt alkoholivabadest jookidest enamuses pakendatud klaastaarasse.

“Meie jaoks peamine probleem klaastaara randa lubamisel on tekkivad klaasikillud.”

TARMO VIPRE

Vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm ütles, et viimane järeldus on kunstiline liialdus ning jäätmehoolduseeskirja muudatusel ja avalikus kohas alkoholi tarbimise reguleerimisel puudub igasugune seos.

“Õige on tähelepanek, et nii lahja kui ka kange alkohol on erinevalt alkoholivabadest jookidest pakendatud sageli klaastaarasse ning mittealkohoolsed ja randa oluliselt paremini sobivad joogid on reeglina plastikpudelis või alumiiniumpurgis. Avalikus kohas alkoholi tarbimist ei reguleeri aga valla jäätmehoolduseeskiri, vaid korrakaitseseadus. Viimane on ka peamine põhjus, miks kaasajal ei kehtestata eraldiseisvaid avaliku korra eeskirju või supelranna kasutamise eeskirju, sest vastavad käitumisjuhised on erinevatest õigusaktidest koondatud korrakaitseseadusesse,” märkis Holm.

Vald ei näe probleemi

Seadus annab Holmi sõnul kohalikule omavalitsusele õiguse määrata kindlaks avalikud kohad, kus alkoholi tarbimine on lubatud, kuid ka antud kontekstis on tegemist konkreetse piiritletud alaga, kus kohalik omavalitsus on lubanud alkoholi jaemüüki kohapeal tarbimiseks ehk toitlustusteenuse pakkuja väiksemal territooriumil.

“Teisisõnu ei ole ette näha, et valla jäätmehoolduseeskirja muudatus avalikus kohas alkoholi tarbimist klaastaarast kuidagi soodustaks või põhjustaks suvemõnude nautijaid ohustava klaasikildude reostuse valla kahes avalikus supelrannas, Kuressaares ja Mändjalas,” nentis ta.

Kokku on muutmisele minevas määruses 24 punkti, mis täpsustavad jäätmekäitluse erinevaid tahke.