MADIS KALLAS: Me ei tohi ühinemisest kahju kannatada!

Saaremaa vallavanem Madis Kallas.

FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

Saaremaa vallavalitsus leiab ministritele saadetud Madis Kallase allkirjaga kirjas, et olukord, kus saarelise omavalitsuse ühe tähtsama ettevõtlussektori – kalanduse – toetamine on omavalitsusüksuste ühinemise tõttu sattunud oluliselt halvemasse olukorda, on lubamatu. Seda eriti arvestades asjaolu, et ilmselgelt on toetamiseks enne omavalitsusüksuste ühinemist kehtinud tingimustel vahendid olemas.

Saaremaa vald on Eesti suurima territooriumiga omavalitsusüksus, mis moodustus 21. oktoobril 2017. aastal Saaremaa 12 omavalitsusüksuse ühinemisel.

Kogu haldusreformi jooksul oli riigipoolne läbiv sõnum, et ühinemisel moodustunud omavalitsusüksuse positsioon ei ole nii riigieelarvest saadavate toetuste saamisel kui ka teistest rahastamisallikatest saadavate toetuste osas halvem kui enne ühinemist. Oli selge, et kui ühinemist plaanivad omavalitsused näevad, et riigieelarvest antav toetus väheneb, demotiveerib see neid olulisel määral.

Määrus nöögib saarlasi

Paraku on Saaremaa vald sattunud võrreldes varasemaga kehvemasse olukorda. Vallavalitsus on esitanud toetusetaotluse Nasva jõesadama rekonstrueerimise II etapiks, millele PRIA vastas, et projektitoetuse saaja võib programmiperioodi jooksul saada kokku kuni 400 000 eurot.

PRIA viitab ühinemislepingule, mille kohaselt on vald ühinenud omavalitsusüksuste õigusjärglane, mistõttu summeeritakse PRIA sõnul meetme määruse alusel käimasoleval programmperioodil antud varasemad toetused.

Vallale kui muu hulgas Lääne-Saare valla ja Kuressaare linna õigusjärglasele on programmiperioodi jooksul antud toetust kokku 255 970,61 eurot: Nasva jõesadama rekonstrueerimise I etapiks summas 199 970,61 eurot ja Tori jõesadama rekonstrueerimise ehitustöödeks summas 56 000 eurot. 

Nasva jõesadama rekonstrueerimise jätkamiseks taotleb vald toetust 200 000 eurot, aga PRIA on seisukohal, et vallal on võimalik taotleda toetust veel 144 029,39 eurot. PRIA tõlgendust toetab ka maaeluministeerium.

Sestap uuris PRIA, kas vald on nõus ka sellisel juhul projekti täies mahus ellu viima. Vastust oodati juba järgmiseks päevaks. Projekti elluviimine või selle elluviimisest loobumine on valla ja piirkonna seisukohast niivõrd oluline, et sellist otsust ei ole võimalik ühe päevaga langetada, rääkimata sellest, et sellise otsuse langetamine eeldab täiendavat eelarvelist analüüsi.

5,6 miljoni asemel 400 000

Ülaltoodust nähtub, et vald on täna oluliselt halvemas positsioonis, kui ta oleks olnud eraldiseisva omavalitsusüksusena. Märkimisväärne on see, et toetust taotletakse endise Lääne-Saare valla objektile, kelle volikogu otsustas ühineda vabatahtlikult, omamata otsest seadusest tulenevat sundi, heas usus, et üks saar – üks omavalitsus on parim lahendus kogu Saaremaa arengu seisukohalt.

Arusaamatu on maaeluministeeriumi ja PRIA seisukoht selles valguses, et programmiperiood algas 2014. aastal, mil Saaremaal oli 14 omavalitsusüksust.

Arusaamatu on maaeluministeeriumi ja PRIA seisukoht selles valguses, et programmiperiood algas 2014. aastal, mil Saaremaal oli 14 omavalitsusüksust. Seega oli Saaremaale võimalik saada maksimaalselt toetust programmiperioodi jooksul 400 000 eurot iga omavalitsusüksuse kohta ehk 5,6 miljonit eurot.

Maaeluministeeriumi ja PRIA tänase tõlgenduse kohaselt on kogu Saaremaale programmiperioodi jooksul ette nähtud 400 000 eurot. On raske uskuda, et sellised ulatuslikud käärid on kooskõlas Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi põhimõtetega. Kerkib küsimus, kuidas kasutatakse sellisel juhul ülejäävaid vahendeid.

Ja ülejäävaid vahendeid ei ole haldusreformi tõttu PRIA tõlgendusest lähtudes ainult Saaremaa kontekstis, vaid üle Eesti.

Palume, et muudetaks rahajagamise aluseks oleva määruse sõnastust selliselt, et seal kehtiks programmiperioodi jooksul ühinenud omavalitsusüksustele erisus projektitoetuse maksimaalse suuruse osas.

Tagasi üles