/nginx/o/2019/03/22/11885243t1h4e36.jpg)
Statistikaameti koostatud kandipõhise analüüsi kohaselt on suurim keskmine sissetulek Saaremaal Võhma kandis elavatel inimestel. Nimekirja lõpetavas Sääre kandis teenitakse poole vähem.
Võhma kandi palgasaajate brutotulu oli 2017. aastal 1452 eurot, Säärel 760. Saaremaa keskmine oli 1080 ning sellest küündis kõrgemale 26 kanti Saaremaa ja Muhu 60 kandist.
Võttes ette kandipõhise kaadrivaate, joonistub üsna selgelt välja, kuidas suurima palgatulu saajate tipp on koondunud kantidesse, kus on keskmisest suuremad suvesaarlaste alad. See omakorda lubab eeldada, et sinna ongi end sisse kirjutanud ettevõtjad, kes igapäevaselt ei pruugi seal elada või kelle tööpõld on kaugtöö tõttu hoopis kuskil mujal.
Ilmekas näide selle väite esimese poole kohta on muidugi Ruhnu, aga ka 10. ja 11. kohal olevad Vilsandi ja Abruka. Üldises plaanis on suuremate tulusaajatega alad enamasti põhjaranniku mereäärsed kandid, nagu näiteks Võhma, Leisi piirkonnas Soelat hõlmav Metsküla, teada-tuntud idülliline suvitajate küla Tagaranna koos ümbruskonnaga.
Lääneosas aga kuulus suvitajaterohke Karala küla. Linna lähedalt on end esikümnesse pressinud Nasva-Keskranna kant. Esimene sisemaine, merepiirita kant on alles 15. kohal paiknev Kõljala.
Siin-seal on ikka ettevõtjaid ning sisse on ennast kirjutanud ka inimesed, kes teenivad oma tulu Tallinnas.
- Margus Pajuste
Kuressaare linn on 30. kohal. Samas on Kuressaare linn võrreldes teiste kantidega nii suur, et tulu jagunemine on ühtlasem ja erilisi tippe ei kerki.
Muhu saar on jagatud kaheks kandiks ning Liiva ja Hellamaa on maakonna tabelis kõrgel 12. ja 14. kohal.
Metsküla kandis asuva Soela sadamaga seotud Leisi osavallakogu aseesimees Margus Pajuste tõdes Saarte Häälega rääkides, et kindlasti on sellistes tulemustes suur osa suvesaarlastel.
“Siin-seal on ikka ettevõtjaid ning sisse on ennast kirjutanud ka inimesed, kes näiteks teenivad oma tulu Tallinnas,” märkis ta. Pajuste ütles, et kui veel Leisi vald oli, siis püüti sellist asja igati soodustada, sest kogu maksutulu laekus ju valla eelarvesse.
Samas tõdes Pajuste, et Metskülas ei ole kindlasti vaid mõned üksikud jõukamad inimesed, kes tulunumbrit üles viivad, vaid tegemist on igati aktiivse ja elujõulise kandiga. Seal tegutsevad ettevõtjad annavad tööd ka kohalikele.
Väiksema sissetulekuga kandid jagunevad laias laastus kolme piirkonda. Üks selline on Aste ning Haamse, Mustjala, Eikla ja Pamma kant. Teise moodustavad kõrvuti paiknevad Pöide ja Tornimäe kant ning kolmanda Sõrves endise Torgu valla piires asuvad Sääre ja Kaunispe-Rahuste. Neis kantides jääb tulu alla 1000 euro.
/nginx/o/2019/03/21/11883586t1h22f6.jpg)
Kogu Eesti edetabelis on Saaremaa parim 27. kohal. Esikohal on Tallinna lähedal asuva Rae valla Peetri kant, kus keskmine tulu on 1808 eurot. Kokku on Eesti tabelis 847 kanti. Kui teha arvestus ilma Harju maakonnata, siis on Võhma kõrgel 5. kohal. Eesti keskmiseks kujunes 1155 eurot ning Saare maakonnas oli sellest suurem tulu 12 kandis.
Saarlaste väiksema tuluga piirkonnad on ka Eesti tabeli lõpus. Sääre on tagant viies.
Statistikaamet koostas kandipõhise analüüsi seetõttu, et omavalitsuste näitajad ei ole enam nii kõnekad. Haldusreform muutis mitmed vallad, nagu näiteks Saaremaa, ilmatuma suureks ning seega ei olnud arvud enam nii ilmekad. Varem olid analüüsi aluseks senised omavalitsused ning siis olid säärased näited, nagu praegu kantide põhjal, pigem erandid. Siiski on näiteks nii Mustjala kui ka Torgu vald olnud ikka ja jälle keskmise tulu tipus. Piisas vaid ühest-kahest kõrgepalgali-
semast vallakodanikust, kelle tulust saadud maks täitis toonasest vallaeelarvest üsna korraliku osa. Sellise loogika järgi on tekkinud ka nüüdne kantide tabel, kus tooni annavad piirkonnad veidi jõukamate inimeste suurema osakaaluga.
Loomulikult ei saa väita, et nende kantide keskmise sissetuleku tõstavad kõrgeks vaid üksikud suurema sissetulekuga inimesed, vaid seal peab olema tulemust toetamas ka keskmise sissetulekuga tööealisi. Nagu näiteks Nasva-Keskranna kandis.
Kantide koostamisel võttis statistikaamet aluseks regionaalministri haldusalas valminud maakonnaplaneeringute tarbeks tehtud toimepiirkondade määramise juhendi. Tegemist on 2017. aasta andmetega, statistikaamet loodab üsna pea avaldada sarnase analüüsi ka eelmise aasta andmetega.