Murdehuvilised koostavad saare keele õpiku

IDENTITEEDI KANDJA: Jaanis Prii loodab, et keeleõpik aitab tugevdada ka saarlust ja kodukoha patriotismi.

FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

Murdehuvilisi ühendav MTÜ Keelekaja valmistab ette saare murdekeele õpikut, mis koondab süsteemselt kaante vahele saartel levinud kõnepruugi olulisema sõnavara ja eripärad.

Möödunud aasta alguses ilmus sõrulaste koostatud “Sörulase aabits”, juba 2011. aastast on veebis kättesaadav Muhu murde e-sõnastik. 

Eesti keele instituudi ja Tartu ülikooli koostööprojektina on viimastel aastatel valminud Kihnu, Hiiu, Mulgi ja idamurde sõnastikud, tuleval aastal näeb ehk trükivalgust ka Saare murdesõnastik, mille viimistlemine praegu käsil on.

Saare sõnastikku koostav, Saaremaalt pärit murdeuurija Ellen Niit ütles Saarte Häälele, et kuigi tal on endal andmebaasis üle 9000 sõna, mahub neist raamatusse umbes 8000 ehk sama palju, kui on teistes juba ilmunud sõnastikes. Pensionipõlve pidav keeleteadlane nentis, et materjali ülekontrollimine võtab aega veel ehk poole aasta jagu, pärast mida saab käsikirja juba toimetaja kätte anda.

Seetõttu satub ka Saare murde õpiku kokkupanemine päris heale ajale. Õpiku projektijuht Jaanis Prii nentis, et õpiku koostajad ei pea ise nüüd väga suurt sõnaraamatut tegema, küll tuleb õpikusse selles kasutatud sõnade sõnastik.

Keeleõpiku saamisloo kohta ütles Prii, et mõte ulatub juba enam kui kümne aasta taha, kui talle sattus kätte möödunud sajandi kahekümnendatel aastatel Johannes Aaviku koostatud “Saare keel ja kirjakeel”, milles saarlasest keelemees õpetab oma suguvendi kirjakeelt rääkima. “Meie ettevõtmine on täpselt vastupidine, kusjuures tahame teha kummarduse ka Aavikule ja tema asju pisut õpikusse sisse panna.”

Viimase rahvaloenduse ajal märkis ennast Saare murde oskajaks 24 520 inimest. Ilmselt on neist suur osa inimesed, kel ö ja õ sassis ning kes peavad end seetõttu murde oskajaks. Tegelikult on aga hulk inimesi, kes kõnelevad küll murret, kuid nii, et nad sellest ise arugi ei saa. Nende murdekeel avaldub pigem lauseehituses, kõnerütmis ja muudes elementides.

Tahame teha kummarduse ka Johannes Aavikule ja tema asju pisut õpikusse panna.

- Jaanis Prii

Õpiku ülesehitus ja struktuur on tänaseks kokku lepitud. Selle eeskujudest tõi Prii välja kihnukeelse “Lugõmiku” ja vanematele klassidele mõeldud kolmeosalise töövihikute komplekti “Kihnlasõ emäkiel”. “Meie tahame küll pisut teistmoodi teha ja pigem rõhutada eesti kirjakeele ja Saare murde erinevusi,” lausus ta.

Erinevalt ka “Sörulase aabitsast” on Saare murde õpik suunatud pigem täiskasvanutele. Aga seda saavad Prii sõnul kasutada ka näiteks lasteaiaõpetajad, kuid nende jaoks on mõte tulevikus koostada spetsiaalsed sõnamängud ja muud lihtsamad õppevahendid.

Mõneti võib õpikut vaadata ka kui hääbuva murde fikseerimist praeguses ajahetkes. “Varasematel aegadel on teda küll sadade tundide kaupa ka helilintidele talletatud ja ka uuritud, kuid pigem nii, et kuidas ta kõlab, aga mitte, et kuidas teda räägitakse,” tõdes Prii. “Mis seal salata, eks ta aja jooksul hääbub ja läheb üha rohkem üle kirjakeeleks. Sellist inimest, kes räägiks murret nii, nagu seda sada aastat tagasi kirja panema hakati, täna enam ei leia.”

Tagasi üles