Saaremaa valla esimesel kriisiõppusel käsitletud katastroofiga seotud õnnetustest ja avariidest võib nii mõnegi juhtumine olla päriselus üpriski tõenäoline.
Saaremaa vald pidi rinda pistma veeuputusega
11. aprill 2019, 00:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile keskpäeval teatati vallavanem Madis Kallasele, et Saaremaad tabas ootamatult hiidlaine, mille tagajärjel on saarel osaliselt kadunud ka elekter. Õhutemperatuur oli ~ 2 kraadi, veetase 150 cm üle nulli. Käivitus vallavalitsuse kriisiõppus, kus laua taga harjutati läbi, kuidas tuleks käituda.
Päästeametis kogunenud kriisikomisjon pidi lisaks üldise elukorralduse normaliseerimisele hakkama saama ka mõne äkilisema probleemiga.
Kõrgenenud veetase on muutnud osa tänavaid läbimatuks ja vee alla on jäänud osaliselt ka Nasva. Päästeametil tuleb näiteks Tuule tänavalt evakueerida ratastoolis inimene, kellel vesi toas.
Kuressaare Veevärgil hakkab generaatorite kütus lõppema ning viimaks annab üks jõuallikas sootuks otsad. Rendifirmadest generaatoreid saada ei ole. Tanklas võtavad purjus kodanikud vägisi kütust Linnamajanduse traktorist. Vool tuleb tagasi kuus tundi hiljem ning veetase hakkab alanema.
Kriisikomisjon asus ülesannet operatiivselt lahendama. Abivajajate kogunemiskohaks määrati näiteks spordihoone, majutusvalmidus on Upa hooldekodus, politsei käib ja selgitab inimestele kriisiolukorda, et ennetada marodööritsemist.
Õppusel osales ka Saarte Hääl, keda esindanud ajakirjanik soovis kriisikomisjonilt teavet ja pressikonverentsi, mille vallavanem ka andis.
Saaremaa päästejuht ja õppuse üks läbiviijaid Margus Lindmäe ütles õppuse toimumise ajal, et sellised üritused on ülimalt vajalikud ja neid oleks vaja korraldada tihedamalt. Eilne õppus näitas tema sõnul seda, et komisjon on tahtmist täis, kuid tegutsemine on kohati krobeline.
Lindmäe sõnutsi oli eilne õppus väga reaalsete sugemetega. “Uputusi ja elektrikatkestusi tuleb meil siin ikka ette,” märkis ta. Kriisikomisjoni suurim reaalne ülesanne ongi olnud seotud just 2005. aasta jaanuaritormi põhjustatud üleujutusega.
Hiljem on komisjon kogunenud väiksemas koosseisus. Näiteks tänavu jaanuaris juhtunud elektrikatkestuse ajal, mil suuremale kriisile oldi vägagi lähedal. Mitmeid tunde kestnud katkestuse tõttu hakkas juba täituma linna kanalisatsioonisüsteem ning seega tuli vähesel määral kasutada hädaolukorras vajalikku võimalust lasta reovett keskkonnaametkondade teadmisel süsteemist välja. Õnneks taastus elektrivool enne hullemaid probleeme.
Uputusi ja elektrikatkestusi tuleb meil siin ikka ette.
- Margus Lindmäe
Margus Lindmäe ütles, et kriisikomisjoni töös on olulisim just kommunikatsioon. Mida rohkem suudetakse inimestele infot jagada, seda vähem tuleb tegeleda päringutega ning saab jõud suunata kriisi sisulisele likvideerimisele.
Õppuse juhiks olnud vallavalitsuse järelevalveteenistuse juhataja Karel Koovisk ütles pärast õppuse lõppu, et ülesanne sai lahendatud. “Midagi paha küll öelda pole,” kinnitas ta. Tema sõnul oli tegemist üleüldse esimese Saaremaa valla korraldatud kriisiõppusega ning seetõttu on kindlasti arenguruumi. “Mida tihedamini me neid teeme, seda paremaks saame,” tõdes ta.