Tahad energiat säästa? Tee maja korda!

Foto: Saarte Hääl

Ökoinimesed teavad, et elamine kortermajas, kohas, kus kõik eluks vajalik, poest kultuurimajani, on käe-jala juures, koormab keskkonda vähem kui elamine metsas ja mere ääres, oma majas. Iseasi, kui “öko” on elada mõnes meie esimestest paneelmajadest, millel vanust võib olla isegi rohkem kui 40 aastat ja mille kohta räägitakse, et ta kohe-kohe kaardimajakesena kokku vajub. Seda muidugi ei juhtu, küll aga on nõuka-aegne paneelmaja kõike muud kui energiasäästlik.

Eestis on hinnanguliselt 14 000–17 000 kortermaja, millest enamik on ehitatud eelmisel sajandil. Siis kui energia oli odav, ehitusmaterjaliks see, mida parasjagu kätte sai, ja ehitusnormid olid sootuks teistsugused kui tänapäeval. Tänane päev lööb järjest valusamate sooja- ja energiahindadega. Ei aita, kui keerata korteris radiaatorid nulli ja kustutada lahkudes tuled – energiasäästliku elukeskkonna nimel tuleb kortermajadel ühiselt pingutada.

Ideeinimene, riigikogu Roheliste fraktsiooni liige Marek Strandberg soovitab olemasolevad paneel-kortermajad lammutada ja saadud materjalidest luua uus, kaasaegne, säästlik ja roheline elukeskkond. Kahtlemata on sel ideel jumet, aga teostamine nõuaks ennekõike mõtteviisi muutust, on ressursimahukas ja lisaks peaksid lammutatavate majade elanikud vahepeal kuuse all või üüripinnal elama.

Seinad, katus, aknad – kõik lasevad läbi!

Kui võrrelda Eesti kortermajade seisukorda lõunanaabrite, lätlaste ja leedulaste omaga, siis oleme nendega sarnases seisus, meie korteribaas on ühtlaselt amortiseerunud. Samas tuleks meid klimaatiliste tingimuste tõttu kõrvutada pigem soomlastega – ja neile jääme energiasäästlikkuse osas rohkem kui kolmandiku jagu alla.

Eesti vananenud kortermajade keskmine soojatarbimine aastas on 250 kWh/m2, Soomes on see alla 150 kWh/m2. Uute majade ehituskvaliteet on kõikuv, nende energiatarbimine on vaid mõnevõrra suurem sarnaste majade omast Soomes. Vahe on küttesüsteemis, mida maja kütmiseks kasutatakse – kaugkütte trassid on samuti amortiseerunud, gaas ei ole meie oludes kasumlik ja kaasaegseid lahendusi pakuvad massarendajad siiani vähe.

Kortermajades läbi viidud energiaauditi põhjal võib soojakaod reastada alljärgnevalt: seinad 25–35%; ventilatsioon 20–30%; aknad 20–25%; katus 10–20%; sokkel 3–6%.

KredEx tuleb appi.

Valdav osa kortermajadest on tänaseks moodustanud korteriühistu, määranud juhatuse, valinud esimehe. Maja ja selle elanike elu-olu puudutavad otsused tehakse ühiselt.

On selge, et suuremaid renoveerimistöid ei ole võimalik teostada üksnes majaelanike rahastamisel; selleks koguvad korteriühistud vajalikku summat igakuiste remondifondi maksetena mitmeid aastaid. Paraku kasvab samal ajal nii renoveerimist nõudvate tööde maht kui ka kallineb ehitustööde hind, seega tuleb ühistul võtta pangalaenu. Viimase paari aasta analüüs näitab, et keskmiselt võetakse Eestis ühe kortermaja kordategemiseks laenu 3 mln krooni.

2001. aastal kolme fondi baasil loodud sihtasutus KredEx aitab ühistutel ja korteriomanike ühisustel võtta pangast renoveerimislaenu, pakkudes omapoolset käendust 10% ulatuses laenatavast summast. Nii kindlustab kortermaja end ka võimalike makseprobleemide vastu, vajadusel võtab KredEx kortermaja laenumaksed enda kanda.

Mirja Adler, KredExi eluasemetoodete divisjoni juht ütleb, et sihtasutusel on lisaks laenutagatisele mitmeid korteriühistutele suunatud abistavaid tooteid: “Laenukäendus on kahtlemata kõige populaarsem toode – kui ainult remondifondi maksest tagatiseks ei piisa, siis kasutab pank ka KredExi käendust. Teine, väga oluline abivaldkond on aga riiklikud tagastamatud toetused: kui ühistu soovib alustada maja renoveerimisega, saab meilt taotleda raha energiaauditi ja tehnilise ekspertiisi läbiviimiseks. Edasi võib esitada taotluse ehitusprojekti koostamiseks.”

Ekspertide arvamus enne tööde alustamist on hädavajalik, sest ehkki seinad ja aknad on kõige “läbilaskvamad”, ei pruugi nende kordategemine probleeme kõrvaldada – kui maja katus laseb läbi, tungib vesi paneelide vahele ja tekitab pöördumatuid kahjustusi. Eksperthinnangute ja auditi põhjal koostatakse ehitusprojekt, mida siis kas etapiviisiliselt või ühekorraga teostama asutakse.

Alates 2003. aastast on Kred-Exi abiga täielikult või osaliselt korda saanud 2400 maja, laene on tagatud 1 mlrd krooni ulatuses.

KredExi käendus on tasuline, moodustades laenusummast paar protsenti aastas. Ühe korteri kohta teeb see alla krooni lisakulu kuus.

Kõik taotlusvormid ja tegutsemisjuhendid leiab korteriühistu veebiaadressilt

www.kredex.ee

Sügistalv: õige aeg alustada!

Võimalus saada KredExist tagastamatut abi või laenukäendust paneb tegutsema mõnegi seni “paremaid aegu” oodanud ühistu. Abi on saadud kõikides maakondades, sihtasutuse poliitika on selline, et kui paberid korras ja ekspertiisid läbi viidud, siis ühtegi taotlejat ukse taha ei jäeta. Aktiivsemad on olnud Harjumaa ja Ida-Virumaa, see on mõistetav, sest seal leidub ka hulk vananenud kortermaju.

“Meil ei ole tänaseni rahuldamata avaldusi olnud. Ehkki taotlusi esitatakse alati kordades rohkem kui eelarve seda võimaldab, siis koostöös majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi ning rahandusministeeriumiga oleme leidnud võimaluse riigieelarvest või lisaeelarvest leida vahendid ja kõikidele taotlustele ajapikku positiivse vastuse anda,” selgitab Mirja Adler.

Mõistlik ehitaja enne kevadet suuremaid töid ette ei võta. Sügistalv on just õige aeg vajaliku dokumentatsiooni ettevalmistamiseks, korteriühistu koosolekute läbiviimiseks, kokkulepete saavutamiseks.

Niipea kui ööpäeva keskmine temperatuur langeb nullist allapoole, saab ära teha energiaauditi. Kollase-punase-sinisekirju pilt koos põhjaliku analüüsiga näitab ära külmasillad, soojakaod ja aitab teha otsust, millest renoveerimist alustada.

Parem korraga, kui jupitades.

Kõikjal suurtes asulates võib näha maju, millel on otsasein(ad) soojustatud, paljudel majadel on kunagise tõrvatud lamekatuse asemel kena viilkatus. Heal juhul on vahetatud ka rõdud ja uuendatud trepikodade sissekäike.

Sinna see kõik on jäänudki – pooleli. Aknaid vahetab ikka iga peremees oma soovi järgi, küttesüsteem on vananenud (ühte toru mööda pumbatakse soe vesi esimesest viimase korruseni) või omal ajal, keskküttehinna kerkides, läbi saetud ja asendatud elektriradiaatorite ja kaminatega jne.

Olenemata värvilisest otsaseinast on osa kortereid endiselt niisked ja külmad.

Kindlasti ei tasu kiirustada olukorda parandama seestpoolt soojustamisega, nii saavutatakse soovitule vastupidine tulemus – levima hakkavad hallitusseened ja niiskus koguneb paneelide vahele.

Pigem tuleks mõelda kogu maja terviklahendusele, uuendades korraga küttesüsteemi, korrastades ventilatsiooni ja sokli ning soojustades kogu maja.

Tallinnas Lasnamäel, on mõned sellised hooned möödasõitjale kanali kohal kenasti näha – tulemuseks on kaunis ja kaasaegse välimusega viie-või üheksakordne, mida ei oska kahtlustadagi kunagises halluses.

Kui maja välisfassaad korras ja süsteemid uuendatud, siis võib mõelda sisemise elukeskkonna parandamisele. Ja siin võib tõepoolest appi võtta ka ökoehituse võtted. Uuringud näitavad, et betoonplokkidest või paneelidest maja sisekliimat parandab oluliselt kas või üks roo-saviseguga kaetud sein korteris. See reguleerib edukalt korteri niiskustaset ja aitab vältida hallituse teket.

Siseviimistluses on loodussõbralike materjalide valik piiramatu, nii saab südamerahuga luua enda ümber elukeskkonna, mis tõepoolest vastab artikli alguses öeldule, et suures asulas, suures majas, hea planeeringuga ja mõistlikult viimistletud korteris elamine on igal juhul ökom kui kuskil omaette linna-maa vahet nahistamine. Kõrvalisele silmale väljast sissepoole ilus vaadata ka!