Elada India ookeanis

Foto: Saarte Hääl

Aeg – september 2007, kolm nädalat kuni üheteist tuhande kilomeetri kaugusel Eestist.

Koht – Madagaskari saar India ookeanis. Lähim suur kontinent – Aafrika manner. Miks?

“Miks just Madagaskar?” küsisid paljud hääd tuttavad, kellega oma vaimustust tol korral veel eelseisvast reisist jagasin. Vastus unistasin sellest maast juba lapsepõlves kõlaks liiga trafaretselt. Aga ometi teadsin Madagaskari saarest ammu enne seda, kui sai kindlaks sinna sõit. Sõnas “Madagaskar” on minu jaoks olnud midagi kättesaamatut, salapärast ja huvitavat. See on sõna, mis kutsub, mis ei kao teiste sõnade vahele ära. Selles sõnas on sisu, mille sügavus vajab avastamist.

Vaade taevast

Tallinn–Amsterdam–Pariis– Antananarivo–Morondava–Toliara–Tolanaro–Antananarivo– Sainte Marie–Antananarivo– Pariis–Praha–Tallinn–Kuressaare.

Kokku 14 lendu, kui sellesse ajaline mõõde lisada, teeb see kokku 34 tundi lendamist kolme nädala jooksul. Pikim neist Pariis–Antananarivo, lennu kestus ligi 11 tundi. Aga just see pikim oligi kõige huvitavam ja mugavam, esmakordselt kogesin 11 tunni pikkuse lennu jooksul erinevaid võimalusi oma lennuajaga midagi peale hakata, mida lühikesed Euroopa lennud ei võimalda.

Malagassid

Malagassid on Madagaskari põliselanikud, kes tulid saarele ligi 2000 aastat tagasi. Malagassid kui rahvus moodustus algselt Indoneesiast saabunud malaislaste ja Ida-Aafrikast sisserännanud hõimude segunemisel. Nii võib saarel kohata nii mustade krussis- kui ka täiesti sirgejuukselisi inimesi. Malagassid jagunevad 18 etnilisse rühma.

Pean tunnistama, et me kordagi ei kahelnud ega tundnud hirmu olukordade või inimeste ees, paljuski kindlasti tänu sellele, et malagassid on lihtsalt väga sõbralikud. Eurooplase mõõdupuu järgi korraldatud eluolu ja kombed ei ole sellel maal loomulikult arusaadavad. Vahel lausa kardinaalselt erinev tundub see, mis meile mõistetav. Ja pole ju mõtet oma kodus väljakujunenud arusaamu järjekindlalt võõrastele peale suruda.

Sellest lähtuvalt üritasime suheldes kohalikega arvestada sellega, et oleme sellel saarel vaid külalised. Reisi vältel kasutasime malagassidest reisijuhte, mis muutis oluliselt lihtsamaks paljude paikade ülesleidmise, kui seda omal käel teinud oleksime. Üks kindel iseloomujoon, mis malagassidel vist kõigil veres – see on ajaline mõõde ja selle tähendus.

Üks näide, mis ilmekalt seda kirjeldab: kui söögikohas oled tellitud toitu oodanud pool tundi ja tekib soov teada saada, kui kaua veel, siis kohalik teenindaja vaatab siiralt sulle silma ja lausub naeratades: “Mora, mora”, mis tähendab “rahulikult, rahulikult”.

Vahet pole, kas tegemist on praemuna või mõne ajaliselt vaevanõudva toiduga. Aga igal hetkel on nad vajadusel valmis abiks olema ja loomulikult ei ütle keegi ka väikesest tasust ära, kuigi pea alati käib küsimuse juurde kui palju see maksab vastus maksate nii palju, kui soovite, või arvate hea olevat. Iga teenuse või ostu puhul tuleb alati kaubelda, sest hind võib langeda võrreldes esialgselt pakutavaga mitmekordselt.

Madagaskar

Ettekujutus mingist kaugest maast, millest loetud või kuuldud, on meil kõigil olemas. Me toidame seda kujutluspilti vastavalt omandatud info hulgale. Ja kui ükskord sellele maale sattuda, siis kukub ettekujutustele ülesehitatud püramiid kokku. Mitte küll täielikult, aga arvestatav osa siiski.

Madagaskari kaugus Eestist on piisav ja see saar ei asu mitte kõige eeskujulikemate transiiditeede või turismitulvast põhjustatud tihedate tšarterreiside ristumiskohas. Pigem vastupidi. Põhimarsruudid Madagaskari suunal saavad Euroopas alguse Prantsusmaalt, ka Itaaliast. Loodusreiside ja matkahuvilistele on see aga ideaalne avastustemaa.

Madagaskar on säilitanud midagi sellist, mis üllatusi valmistab, millest kuulnud oled, ja kõik see on tänapäeval veel võimalik. Pilt, kus mõned kohalikud hõimud kasutavad odasid, ja mitte ainult jahipidamise tarbeks, vaid oda on staatuse sümbol, mõjub kohati isegi filmilikult.

Aga see on tõsi ja elus. Tingimused, millega seal harjutud ollakse, jahmataks kindlasti tuhandeid, kui mitte miljoneid “teistmoodi elama harjunud” inimesi. Aga ei ole malagassid vaesemad. Ega auto ja loss tee veel rikkaks. Miski muu aga küll. Ja see miski muu on neil olemas.

Loomulikult räägib minus puhas põhjapoolt tulnud idaeurooplase esmane ettekujutus vabaduse tunnetamisest Madagaskari moodi. Ehk katsuks ise seal elada? Kas tuleksin toime? Ei tea, igatahes paelus sealsete külade elu mind täielikult, midagi sellist võisin küll ette kujutada, mitte et ma oleks teadnud, kuidas ja mis.

Loodus

Saarel on palju haruldasi ja endeemseid (endeemne – mingil kindlal maa-alal arenenud, päriskodune) taime- ja loomaliike. Mõned sealsed taimeliigid kasvavad nii Lõuna-Ameerikas kui Madagaskaril, kuid mitte Aafrika mandril. Madagaskaril ei ole selliseid Aafrikale tüüpilisi loomaliike nagu elevant, ninasarvik, kaelkirjak, sebra, antiloop, lõvi ja leopard.

Kõik saarel algselt elanud 66 imetajaliiki on endeemsed. Kunagi kogu saart katnud metsadest on tänapäevaks suur osa maha põletatud ja maa kultiveeritud. Vihmametsi on säilinud peamiselt järskudel mäekülgedel. Alles aastal 2007 kuulutas UNESCO Madagaskari vihmametsad maailma looduspärandi hulka kuuluvaiks ja nüüdsest rakendatakse ka meetmeid hoidmaks ära vihmametsade täieliku hävimise sellel saarel.

Palju võib seal kohata erinevat liiki sisalikke ja kameeleone, konnasid ja leemurahve, kes on omased ainult sellele saarele. Roomajatest suurim, kes saarel elutseb, on Madagaskari vikerboa, inimesele suhteliselt ohutu elukas, kui teda just ise torkima ei minda. Vihmaperioodil muutuvad suuremate jõgede suudmetes aktiivsemateks ka krokodillid.

Üks ainulaadne ja kindlasti huvitav loom Madagaskaril on fossa, loom, kes tunneb end hästi nii maapinnal kui ka puude otsas jahti pidades. Tegemist on puumale, kassile või veel mõnele kaslasele sarnaneva loomaga. Aga vaid Madagaskaril on nende päriskodu.

Omaette vaatamisväärsusteks on kindlasti UNESCO maailmapärandisse kantud Tsingy nõelmäed, Andohahela metsad.

Turism

Madagaskarilt ei leia massiturismi, hästi arenenud infrastruktuuri või luksushotelle. Madagaskar võlub teid rikkaliku ja mitmekülgse taimestiku ning loomaliikidega, erinevate maastikuvormide ning nagu eelpool mainitud – sõbralike kohalike inimestega.

Jõudmiseks saare ühest otsast teise kasutasime kohalikke lende, sest autoteid kasutades kulub umbes paarisaja kilomeetri läbimiseks kohati kuni 10 tundi. Vihmaperioodil (detsembrist aprillini) muutub enamik teedest täiesti läbitamatuteks.

Madagaskar Air pakub aga ülikehvadele maanteedele vastukaaluks head lennuteenust. Terve saar on tihedalt kaetud erinevate lennumarsruutidega ja see on ainus võimalus paari-kolme nädala jooksul Madagaskarist mingitki ettekujutust saada.

Sainte Marie saar – seiklusturistide meelispaik – asub Madagaskari idaosas India ookeanis. 50 kilomeetrit pikkust ja 6 kilomeetrit laiust on sellel saarel, mis 18. ja 19. sajandil piraatidele vaikseks pelgupaigaks sai. Seal asub ka maailmas ainsana säilinud piraatide surnuaed, kus ühel haual kiri nimega P. A. Raud, 1875.

Võta sa nüüd kinni, kes see keegi piraat Raud olla võis..? Sainte Marie saarel saab tegeleda kõigega, mis seotud nn mereturismiga – sukeldumine, snorgeldamine, lihtsalt ookeanis ujumine, delfiini- ja vaalavaatlusreisid India ookeanis –, kõik see meelitab sinna ka veidikenegi väljastpoolt tulevaid huvilisi.

Ja sooja oli parajalt, päeval 30° ümber, öösel 10° vähem.

Üks asi veel. Ja see köitis mind

Valgus. See, kuidas muutis valgus loodust meie ümber pool tundi enne päikese loojumist, kuidas siis järsku kõik oligi pime. See on lugu, mida ei saa sõnadega just väga täpselt kirjeldada. Seda peab nägema.

Sõnu

malagassi keeles:

tere – salama

päike – masoandra

kuu – volana

kala – fiana

ema – reny

isa – ray

Madagaskar, ka Madagasikara, suuruselt maailma neljas saar, rannajoone pikkus 4828 km.

Madagaskari Vabariik

Endine Prantsuse koloonia.

Sõltumatuse saavutas 26. juunil 1960.

Rahvaarv 19,5 miljonit (55. koht).

Pealinn Antananarivo, ka Tana või Antana, elanikke 1,7 miljonit.

Riigikeeled malagassi ja prantsuse keel.

Rahvastik 99% malagassid.

Haldusjaotus: 6 provintsi.

SKT elaniku kohta: 905 dollarit (169. koht).

Inimarengu indeks: 0,509 (keskmine: 143. koht).

Rahaühik ariary / 1 EEK = 162 ARIARY.

Allikas: Wikipedia