Lihtne ja säästlik elu

Foto: Saarte Hääl

Päevast-päeva inflatsioonist, edasistest hinnatõusudest, uuest tööseadusest jms rõkkav meedia hirmutab ja teeb murelikuks. Vähesed loevad sõnumite allteksti: tarbige mõistlikult. Üsna lihtsate võtetega on võimalik oma kulusid koomale tõmmata.

Meie igapäevane leib

Viimased viisteist aastat on meid harjutanud lookas toidulettidega ja kõvasti muutnud meie ostu- ja toitumisharjumusi. Me ostame rohkem kui vaja. Ja kena kolmandik ostetud toidust rändab prügikasti. Läbimõeldult on võimalik oma seniseid kulutusi toidule 20–30% vähendada.

Mõistlik oleks mõelda vähemalt kolm päeva ette: milline on teie eluviis argi-, milline puhkepäevadel. Mitu korda süüakse kodus; mitu korda päevas jõutakse süüa.

Iga pereliige võiks pidada nädalapäevikut, kuhu kirjutab üles päeva jooksul tarbitud toiduained ja nende kogused (näiteks suureformaadilisse "Terve elu" kalendrisse saab viis pereliiget iga päev oma toidukogused üksteise alla üles märkida ja nii on lihtsam tulemusi analüüsida). Kirja tuleks panna ka see toit, mis alles jäi ja prügisse rändas. Lööge kokku summad, mis toidule on kulunud. (Säilitage rahu, me kulutamegi lõviosa oma sissetulekutest toidule.)

Saadud andmed tuleb kokku võtta ja analüüsida ning arvestada välja tegelik toiduvajadus. Eraldi võiks kokku lüüa, palju on raisatud ebatervislikule toidule – kas poemahlade, limpside ja näkside koguseid, kohvikukülastuste arvu saaks vähendada. See kõik ei pea ju kuuluma igapäevase toitumise juurde. Väga huvitav (ja ehmatavgi) on iseenda toidulauale vaadata, raskem on teha järeldusi. Õnneks leiab internetist pädevaid artikleid ja soovitusi tasakaalustatud toitumisest.

Järgmine samm: nädalamenüü koostamine. Konkreetne menüü võtab arvesse pereliikmete soove ja on vaheldusrikas. Argipäeviti saab teha lihtsalt ja kiiresti, pühapäeval võib esmaspäevaks midagi ette valmistada, magustoite ja pirukaid saab sügavkülmutada jne.

Ruumi võiks jätta väikeseks "luksuseks" ehk väljas söömiseks, sõpradega koos einestamiseks jne. Nädalamenüü aitab planeerida aega ja kulutusi.

Edasi on lihtsam: kauplusse minnes võtke kaasa ostude nimekiri ja seda peaks ka järgima, mitte andma järele kiusatusele sooritada impulssoste. Kui elate maal, aga olete harjunud "linnapoes" käima, arvutage, mis on odavam – kas sõita paarkümmend kilomeetrit odavama toidu järele või soetada vajalik kodulähedasest poest.

Kõik, mida saab ise teha või lähedalt osta, on kokkuhoid. Kodus võiks olla väike põhitoiduainete varu – kui mingil põhjusel ei saa poodi minna, aitab hädast lihtne supp ja puder. Eelistage kvaliteetseid kodumaiseid tooteid tundmatutele. Ostke värsket toitu.

Soojus, valgus ja kodutööd

1 kWh on energiahulk, mille 100-W elektripirn tarbib 10 tunniga ja keskmine elektriradiaator, tolmuimeja või vahvliküpsetaja kulutab 1 tunniga.

Esimesena tuleb meelde soovitus: kustuta lahkudes valgus!

Edumeelsemad kasutavad kodus säästupirne, mis, tõsi küll, sisaldavad elavhõbedat ja on seega ohtlik jääde. Enne kui minna poodi ökomaid tooteid ostma, tasub oma harjumusi kohendada. Sääst senistelt kulutustelt kuni kolmandik!

Kõige sobilikum elektritarbimise pakett on teil juba valitud. Kalkulaatori leiab

www.energia.ee

Tihendatud akendest ja ustest ei pääse toasoe plehku. Selektiivklaas akna ees hoiab kinni küttekehadelt tuleva pikalainelise soojuse.

Päikselisel päeval laske valgus tuppa. Päikesekiirgus annab 100-m2 elamus aastas kuni 3000 kWh lisasoojust.

Ööseks tõmmake akende ette kardinad. Sulgeda võiks magamistoa ukse, kaks magajat kütavad 10-ruutmeetrise toa hommikuks paari kraadi võrra soojemaks.

Tube tuulutades tasub seda teha intensiivselt ja lühiajaliselt – pidevalt paokil aken tõstab küttekulu. Kõige efektiivsem on risttuulutus.

Radiaatorite taha seinale võib paigutada sileda hõbepaberilehe – reflektori, mis osa soojast tuppa tagasi peegeldab.

Hoidke ühtlast temperatuuri – keskküttekatla mahajahtumise korral kulub topeltkogus kütet, et süsteem uuesti üles soojendada. Kui kodust lahkute, aitab elekter hoida süsteemis optimaalset temperatuuri.

Temperatuuri alandamine tubades paari kraadi võrra annab säästu kuni kümnendiku soojakuludest. Elutoa normaalne temperatuur on 18–20°, magamistoas võib olla ka 14°, siis on uni hea ja jume värske. Koduseks soojatundeks aitab ühest mõnusast kampsunist ja sokkidest.

Lambavillatekk hoiab talvel sooja ja ei aja suvel higistama. Uuringud näitavad, et veidi jahedam temperatuur hoiab inimesed liikvel ja vaimu virgemana.

Kodumasinate stand-by peale jätmine kasvatab elektriarvet! Lülitage kodumasinad välja, abiks on siin näiteks lülitiga pikendusjuhe, kuhu saab ühendada teleri ja kodukino ja kogu kupatuse üheskoos välja lülitada. Vanad kodumasinad kulutavad ooteasendis kuni veerandi töötamisaegsest energiast.

Elektripliidil toitu valmistades kasutage jääksoojust – puder haudub, supp keeb lõpuni ka siis, kui lülitate raua välja 5 minutit enne roa valmimist. Lihtne säästureegel: pliidiraud olgu sama suur või nõks väiksemgi kui potipõhja läbimõõt.

Kvaliteetsed potid ja pannid – hea perenaine ostab köögitarbed aastakümneteks. Supi valmides võib samal raual valmistada ka järgmise roa, siis ei lähe jääksoojus ilmaasjata kaduma. Potil käib kaas peal, see säästab 20% energiat ja toit valmib kiiremini.

Kui lihtsad nipid selged, võib üle vaadata kodumasinate arsenali.

Veekeedukann annab energiasäästu 60%, võrreldes pliidil sussutamisega; induktsioonpliit kasutab vaid optimaalset keeduala ja on keraamilisest pliidist säästlikum; parimad pesumasinad ja külmikud on täna juba A+ ja A++ klassis; tolmuimejat asendab edukalt vaipade kloppimine, samas on saada filtrita imureid ja roboteid, mis on tõhusad ega loobi tolmu teisest otsast laiali.

Ühtegi masinat pole mõtet välja vahetada enne, kui ta on teiega töölepingu lõpetanud.

Kui on vaja osta uus masin, eelistage sellist, millest on teada, et see peab vastu rohkem kui paar aastat ja mille hooldus on laialdaselt tagatud. Kellade ja viledega ehk elektroonilise "ajuga" masinad võivad samamoodi vihastada nagu inimenegi, ainult parandamine on keerukas ja kallis. Külmik, mis mängib muusikat ja on samaaegselt tolmuimeja, on esialgu pigem näituseeksponaat.

Poes olles ja reklaame ning hinnasilte uurides küsige endalt enne lõplikku otsustamist: kas mul tegelikult ikka on seda elektrilist hambaharja, köögikombaini, mahlapressi jms. vaja – lihasjõu ja lihtsate järeleproovitud mehaaniliste töövahendite kasutamine on küll aeganõudvam, kuid annab võimaluse panna tehtusse rohkem tundeid ja kulutada neid kilokaloreid, millest me muidu trennis vabaneda püüame.

Puhas vesi on joomiseks

Iga kuues inimene planeedil Maa elab veepuuduses. Meie aga peseme end veega, mis juua kõlbab, joome kaugelt toodud pudelivett ja maksame tarbitud vee eest endiselt väga vähe. Maailm on vastuoluline... Niisiis ei ole Eesti oludes vee säästmine justkui päevakorral, mõttetu raiskamine aga on... mõttetu!

Loobu pudelivee ostmisest, kui see pole hädavajalik. Värska originaal ja Borjomi lauavesi on raviveed, nende joomisega ei tasu liialdada. Pudelivesi õigustab end olukorras, kus joogivee kvaliteet on halb, ja matkal, kui pole teada, kas läheduses on kaev või allikas. Pudelivee hind on kuni 1000 korda kallim kraaniveest. Milleks olla oma rahakotile vihane!

Paranda tilkuv kraan, säästad ööpäevas kuni 72 l vett. Kangsegisti on tavalisest kuuma-sooja nupuga kraanist kolmandiku kokkuhoidlikum. Kallimatel on ka nn säästunupp.

Peldikupotist voolab nupuvajutusega alla viie päeva joogivee varu. Kõige keskkonnasõbralikum on kaasaegne kompostiv käimla. On olemas ka kahe jaotusega kompostivad potid, kus paks langeb ühte, vedel teise sektsiooni. Korterisse sellist ei paiguta, tuleks mõelda kahesüsteemsele WC-potile.

Duši all pesemine on kuni kümme korda vähem veekulukas kui vannis ligunemine. Seebitamise ja peapesu ajaks saab veejoa katkestada. Müügil on ka kallimad öko-pihustid ja reguleeritavad pihustid.

Nõudepesumasin, kui see kord on, tuleks kasutusele võtta. Käsitsi pesu voolava vee all kulutab 3 l vett minutis, masina 1 pesutsükkel 40 liitrit.

Vihmavett võib koguda, kui õhk on puhas. Sobib väga hästi nii kastmiseks kui ka juuste pesemiseks. Talvel võib sulatada puhast lund ja sellega lilli kasta. (Jääpurikate lakkumist janu leevendamiseks tõesti ei soovita, toasoe vesi on endiselt parim janukustutaja.)

Lihtsalt kallis elu

Paraku on aeg selline, kus olemasolevate kodumasinate, kraanide ja vorstirõngaste asendamine säästlikumate ja mahedamatega maksab raha. Ja on teisest otsast ümber arvestatav taastumatute ressursside kuluks.

Sellepärast on soovitus lähtuda oma tegelikest vajadustest kogu lihtsa elu alus. Siin toodutele lisab igaüks sadu omi säästunippe.

Lisaks nädalamenüüle koostage ka pikem perspektiivplaan kodu jaoks – ja analüüsige seda soovunelmate ja tegelike vajaduste vaatevinklist. Võib juhtuda, et jõuate tõdemuseni, et elus ei ole kõige tähtsam evida ökosegistit ja hübriidautot, vaid tervist, värsket õhku, vaba aega ja lähedasi, kellega oma elu jagada.

Kel lihtsa elu vastu rohkem huvi, võib külastada internetis alljärgnevaid lehekülgi:

Energiasäästu portaal

kokkuhoid.energia.ee

Keskkonnaveeb

www.keskkonnaveeb.ee

Roheliste koduleht

www.roheline.ee

Eesti Roheline Liikumine

www.erl.ee