Leho Heinmaa õpib vanimat mereametit

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Saarte Hääl

Kuressaarest pärit Leho Heinmaa (24) lõpetas 2002. aastal Saaremaa ühisgümnaasiumi ja suundus seejärel õppima Eesti mereakadeemiasse Tallinnas. Viie pika õppeaasta jooksul on ta kogunud teadmisi TÜÜRIMEHE erialal. Tänavu suvel saab tubli õppur oma teadmiste märgiks ka diplomi.

Milliseid eksameid ja teste pidid läbima mereakadeemiasse sissesaamiseks?

Kui mina sisse astusin, toimus vastuvõtt ainult riigieksami tulemuste alusel. Sisseastujatelt nõuti matemaatika- ja võõrkeele eksamit ning lõpukirjandit. Muust rahvusest sisseastujatel lisandus emakeele eksam. Praegu on sisseastumiskord põhimõtteliselt sama, aga on lisandunud test üldiste küsimustega, mille abil määratakse ära sisseastuja eesti keele oskuse tase. Täpsemad sisseastumistingimused on toodud Eesti mereakadeemia kodulehel. Igal aastal võetakse õppima 54 tulevast tüürimeest (riigieelarvelised kohad) ja sinna mahtusin ma ikka ära.



Saarlastel on vere asemel meri. Kui palju on sinu kursusel Saaremaa inimesi?

Ikka on! Minu kursusel olid 57 inimesest umbes kümme saarlased. Saarlased on enamasti nädalavahetusel ka ühikas ja loomulikult suheldakse omavahel natuke rohkem. Aga eraldi saarlaste punti ei ole, pundis ollakse pigem nende inimestega, kes ühikas elavad. Üldiselt õpivad mereakadeemias hiidlased-saarlased ja vene rahvusest noored. Enamik on ikkagi rannikurahvas, kuid mõni Tartu või Valga poiss on ka ära eksinud. Omavahel saame hästi läbi, mingit rahvustevahelist vaenu ei ole.



Kui palju mereakadeemias matemaatikaga tegemist tuleb teha ja palju seda praktikas vaja läheb?

Matemaatikaga tuleb kokku puutuda esimesel kursusel, kuid see valmistab ette selleks, mis edasi tuleb. Erinevad ained koosnevad ju nendest samadest valemitest, mis esimesel kursusel selgeks tehakse. Praktikas läheb seda vaja siis, kui on vaja hakata laeva juhtima ilma kaasaegse tehnikata.



Natukene matemaatikat läheb vaja ka lastiplaani koostamisel, sest iga laeva laadung on erinev ja see eeldab väikest arvutamist. Õnneks ei ole see nii hirmus matemaatika, mis silme eest kirjuks võtaks.



Milline näeb välja tüürimeeste praktika – millistel laevadel sõitnud oled ja milliseid töid tegema pidanud?

Kadett ehk praktikant laevas teeb neli tundi päevas tööd (kraabib roostet) ja õpib neli tundi ametit (kraabib roostet). Tegelikult on asi nii, et ise peab ka huvi üles näitama. Keegi midagi kandikul ette ei too. Praktika peaks looma mingisuguse ettekujutuse inimesele, mida see elu merel tegelikult tähendab, ja tüürimeesteks pürgijad peaksid aastaga saama mingi ettekujutuse silla aparatuurist ja oma tulevastest kohustustest. Ise olen olnud näiteks selle laeva peal, mis Virtsust killustikku ära veab (Donita) – neli kuud vedasin kodumaa mulda Saksamaale. Viimati olin St. Ola peal madrus.



Mereakadeemias vist palju tüdrukuid pole, kuidas see igapäevast õppetööd mõjutab?

Poisse on natuke rohkem küll, aga ega see midagi määra. Hunt ei murra ka kodu lähedalt! Minu meelest on asi normaalne. Ühikas elavad ka tüdrukud, aga nemad elavad eraldi korrusel. Sel aastal, kui ma sisse astusin, oli kandideerijaid kokku 99, neist üks tüdruk. Pärast sõjaväge, kui tagasi tulin, oli neid juba kuus.



Mida üks tüürimees oskama peab – räägi ainetest, mida õpid.

Aineid koguneb viie aastaga ikka palju! Ohutus ennekõike! On mitmeid kursusi erinevate ohutustega – tuli, vesi, õli jne. Samas ka igasugused elektroonilised seadmed ja nende kasutamine – ARPA (radarid), GMDSS (mereside), ECDIS (elektronkaardid). Lisaks veel muidugi laevade ehitus, päästevahendid, astronoomia ja muidugi vanad head mated-füüsikad erinevate lisadega sinna juurde.



Milline näeb välja tüürimeeste lõputöö, pikka paksu dokumenti vist ei pea valmis kirjutama?

Lõputööd meil ei ole, on hoopis lõpueksamid. Täpsemalt siis meresõidureeglite (inglise keeles) tundmine loomulikult. Lisaks navigatsiooni praktikum (kaarditööd), analüütiline navigatsioon ja elektrilised laevajuhtimise seadmed ja praktika kaitsmine. Kõigest sellest meie lõpetamine koosnebki.



Praktika (12 kuud) kohta on meil eraldi päevikud, mida oleme täitnud sel ajal, kui laevadel töötasime. Iga töö kohta on kapteni või vanemtüürimehe allkiri. Kaitsmine näeb välja nii, et astud komisjoni ette ning vastad küsimustele. See on vajalik selleks, et teha kindlaks, kas ikka päriselt käidi laeva peal või kirjutas hoopis tuttav kapten omad poognad aruandele alla.



Kuidas õppejõud on? Naljast saavad aru?

Õppejõudude kohta pole midagi halba öelda, oskavad oma ala ja saavad ka naljast aru. Aga vanaks hakkavad jääma natukene. Loengus on juhtunud, et õppejõud räägib pi-iika-pi-ika jutu maha kiviaegsetest aparaatidest, mida enam ei kasutata. Kõik muidugi konspekteerivad usinasti ning teema lõpus tehakse teatavaks, et tegelikult teil seda kõike teada vaja ei olegi.



Tüürimehe õppekava on mereakadeemias üks populaarsemaid, kuidas kõik need tüürimehed endale töö leiavad?

Eks merel ole nii nagu maalgi. Inimesed ikka otsivad tööd ja tihti juhtub ka nii, et keegi otsib töö tegijat. Tänapäeval on suureks abiks internet ja enamik lõpetajaist läheb kaugsõitu kaubalaevadele. Nõudlust on ja kes vähegi otsib, leiab endale tööd ka.



Filmidest on jäänud mulje, et meremehe amet on väga romantiline – tuul sasimas juukseid ja päike loojub silmapiiril. Kui tõelevastav selline kujutluspilt on?

Ma ei ütleks, et see nii romantiline on. Tegelikult tehakse päevad läbi tööd, et laev põhja ei vajuks. Aga huvitav on see küll, samas küllaltki ohtlik. Parim pluss on pikk puhkus paarikuise mereloleku järel. Päikseloojangust saab merel ilusaid pilte teha. Aga selles ei seisne tüürimehe töö.



Kas kõigi mereakadeemia poistega on niimoodi, et nad lähevad sõjaväes otse mereväkke või on see lihtsalt kõlakas?

See oli kunagi nii, et kes tahtis, pani nime kirja ja saigi kindlalt mereväkke, aga nüüd on ajad muutunud. Minulgi on ajateenistus ammu läbitud, aga sattusin hoopis Tallinna üksik-päästekompaniise. Kes kindlasti tahab mereväkke minna, peab värbamiskeskusse avalduse kirjutama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles