Pankrotti minemise asemel saab ettevõtte uuesti jalule aidata

FOTO: Saarte Hääl

Eesti majandusse on jõudnud argipäev. Pillerkaar on läbi, meeled ja majandus jahtunud. Ja ehkki hädakisaks ei ole mingit põhjust, on ometi selge, et ettevõtete maksejõuetus, mis kiire majanduskasvu tingimustes oli pigem haruldus, muutub lähiaastail tavalisemaks.

Eestis valitseb ettekujutus, et maksejõuetu firma lõpetab igal juhul pankrotiga – makseraskus on võrdsustatud ettevõtte likvideerimise ja töökohtade kaotamisega. Päris nii see ei ole, sest pankrotimenetluse raames on võimalik sõlmida ka kompromiss firmaomanike ja võlausaldajate vahel. Kuid tuleb tunnistada, et seni on väga harva õnnestunud makseraskustesse sattunud firma säilitada.



Näiteks nii eelmisel kui üle-eelmisel aastal sõlmiti pankrotimenetluses kompromiss vaid viiel-kuuel korral aastas. See tähendab, et kui võlausaldaja on kord pankrotimenetluse algatanud, siis lõpeb asi tavaliselt ettevõtte likvideerimisega.



Enamasti aga ei rahulda pankrot kedagi, sest harilikult ei piisa vara müügist saadud rahast, et rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ei ole õnnelikud võlausaldajad ega firmaomanikud. Rääkimata sellest, et paljudes maakohtades tähendab firma pankrot ka kogu piirkonna ainsa tööandja tegevuse lõppu.



Tegelikult ei pea maksejõuetus ilmtingimata pankroti ja likvideerimiseni viima. Kui justiitsministeerium koostas meie majanduse konkurentsivõime parandamiseks tegevuskava “Ettevõtja õigus”, siis muuhulgas kavandati selles luua pankrotimenetluse kõrvale alternatiivne saneerimismenetlus, mis võimaldab ettevõtet säilitada ka firma ajutise makseraskuse korral. Selline asi on olemas ja end hästi tõestanud paljudes riikides (nt USA, Saksamaa, Soome, Rootsi, aga ka Tšehhi, Venemaa jt).



Saneerimine võib kokkuvõttes kõigile kasulikum olla


Juuni lõpul valmiski justiitsministeeriumil saneerimisseaduse eelnõu. See lähtub eeldusest, et paljudel juhtudel on makseraskustes ettevõtja tegevust jätkates ja võlausaldajate nõuete rahuldamist pikemale perioodile lükates võimalik rahuldada võlausaldajate nõuded suuremas ulatuses kui likvideerimise korral ning lisaks säilitada hulk töökohti. Saneeritav ettevõte jätkab oma tegevust – küll sõltumatu saneerimisnõustaja abil – ning makseraskused püütakse ületada. Praeguses majandusolukorras on see vaieldamatult igati päevakohane.



Saneerimismenetlus algab oma firmat saneerida sooviva isiku avaldusest. Kui on alust arvata, et saneerimine võimaldab ettevõtte taas kasumlikuks muuta, algatab kohus avalduse põhjal saneerimismenetluse ning määrab saneerimisnõustaja, kelle põhiülesandeks on firmaomanikku nõustada ja tema tegevust kontrollida. See on sootuks teistsugune roll kui pankrotihalduril, kes võtab tegelikult firma lihtsalt üle. Kohus määrab ka tähtaja, mille jooksul tuleb esitada kohtule kinnitamiseks saneerimiskava.



Saneerimiskavas nähakse ette, milliseid abinõusid tuleb makseraskuste ületamiseks tarvitusele võtta ja kui pika tähtaja jooksul rahuldatakse võlausaldajate nõuded. Kohus saab kinnitada nii võlausaldajate poolt hääletamisel vastu võetud kui ka vastu võtmata saneerimiskava.



Võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava suhtes laseb kohus läbi viia saneerimiskava majandusliku analüüsi. Kinnitatud saneerimiskava hakkab kehtima üksnes nende võlausaldajate suhtes, kelle nõudeid saneerimiskavaga ümber kujundatakse ning kellele on teatatud võimalusest osaleda saneerimiskava vastuvõtmisel.



Teisalt pakub saneerimismenetlus makseraskustesse sattunud ettevõttele kaitset võlausaldajate eest: kuni käib saneerimismenetlus, ei saa viimased ettevõtte suhtes alustada täite- ega pankrotimenetlust.



Kohtulikult kinnitatud saneerimiskava on võlgnikule täitmiseks kohustuslik. Saneerimismenetlus lõppeb, kui saneerimiskava on täidetud.



Saneerimismenetlus aitab vähendada ka raugemisega lõppevaid pankrotimenetlusi, sest saneerimine võimaldab raskustesse sattunud ettevõtte tegevusse sekkuda varem, ning kuna omanikel säilib teatud ulatuses kontroll ettevõtte üle, siis on nad majandusraskuste korral ka ise huvitatud, et firma tegevust asutaks ümber korraldama õigel ajal.



Niisiis pakub saneerimismenetlus paljudel juhtudel pankrotist paremat lahendust nii võlausaldajatele kui ka ettevõtte omanikele: esimestel on lootust kogu oma raha tagasi saada, selle asemel et leppida tihti olematu vara müügist saadava piskuga, teised aga saavad tegevust jätkates majandust toetada ja inimestele tööd pakkuda.

Tagasi üles