Teisipäevasel Kuressaare linnavalitsuse istungil arutati jäätmehoolduse eeskirja, mis läheb esimesele lugemisele linnavolikogusse 25. septembril.
Eeskirja vastuvõtmise peamine põhjus on 1. jaanuarist kehtima hakanud jäätmete sorteerimise nõue, ütles linnavalitsuse keskkonna- ja välisprogrammide spetsialist Karli Valt Oma Saarele.
Kui aasta alguses olid saarlased üpriski seadusekuulekad ning sorteerisid olmejäätmeid päris usinalt, siis praeguseks on pilt Valdi sõnul muutunud palju kurvemaks.
“Tegelikult on tagasilööki olnud kogu Eestis,” täpsustas Valt, kelle sõnul ei ole aasta esimeste kuude uhkest tundest saarlaste tubliduse üle enam suurt midagi järele jäänud. Üheks põhjuseks, miks olukord on halvemaks läinud, peab Valt ka nõrka järelevalvet jäätmete sorteerimise üle.
“Minu teada on keskkonnainspektsioon siiani selle kaheksa kuu jooksul, mil sorteerimine on kohustuslik, trahvi teinud vaid ühele kodanikule, kes pani poollahtised värvipurgid Tooma poe juures asuvasse konteinerisse,” nentis ta. Valdi sõnul tehti tollele mehele minimaalne trahv, ehkki maksimaalne trahvisumma võinuks olla kuni 12 000 krooni.
Tutvustades uut jäätmehoolduse eeskirja, ütles Valt, et kuna 1. jaanuarist 2010 tuleb hakata eraldi sorteerima ka biolagunevaid jäätmeid (kartulikoored, kalapead, leivakannikad, halvaks läinud toiduained), siis peab teatud arvu korteritega majadel olema selleks ajaks ka oma biolagunevate jäätmete konteiner.
“Kas see saab olema vähemalt 5 või 12 korteriga majade puhul nii, otsustab volikogu, siin praegu selgust ei ole,” sõnas ta. “Statistika järgi moodustavad biolagunevad jäätmed majapidamises veerandi tekkivast jäätmekogusest,” täpsustas Valt.
Samuti sunnib jäätmekorralduse eeskirja vastuvõtmisel tagant euroeeskiri, mille järgi ei või jäätmeid 16. juulist tuleval aastal enam ladestada prügilatesse, mis ei vasta euronormidele.
Kuna Saaremaal selliseid europrügilaid ei ole, tuleb jäätmeid hakata vedama mandrile.
Täiendatud eeskiri peaks kehtima hakkama 2009. aasta 1. jaanuarist.