Saared vajavad oma seadust

Foto: Saarte Hääl

Hiiumaa kuu puhul toimus Toompeal riigikogu saarte ühenduse ja saarte esindajate ümarlaud. Kohal olid väikesaarte esindajad saarte kogust, lisaks kolme suure saare Saaremaa, Muhu ja Hiiumaa esindajad ning regionaalministri esindaja. Ümarlaua peamiseks teemaks oli kevadel alustatud saarte seaduse arutelu jätkamine.

Eesti riik pole paraku suursaari seni tunnustanud eriliste piirkondadena, nii nagu on seda oma saarte suhtes teinud paljud teised Euroopa riigid. Suvel Hiiumaal toimunud Saarte kogul otsustati, et saarte seaduse väljatöötamisega edasi minemiseks on vaja teha uuringud.

Tarvis oleks analüüsida kehtiva püsiasustusega väikesaarte seaduse mõju ning teistes Euroopa Liidu liikmesriikides kehtivaid saartele mõeldud seadusi. Selleks taotles riigikogu saarte ühendus vastavate uuringute tegemist riigikogu kantseleilt.

Tänaseks on need uuringud töösse antud, peagi kuulutatakse välja vastav riigihange ja uuringute valmides saab hakata koostama võimalikku saarte seaduse eelnõu. Eesti saarte demograafiline ja majanduslik olukord vajab kiiret seadusandlikku kaitset. Ka Lissaboni lepinguga on saared tunnistatud sarnaselt Euroopa mägialadele püsivalt ebasoodsateks piirkondadeks.

Täna on hea uudis, et vähemalt praeguse seisuga parvlaevapileti hindu ei tõsteta ning riik kompenseerib parvlaevade kütusekulud. Pikemas perspektiivis tuleb aga püsiühenduse küsimus kiiresti lahendada, sest see on saarte arenguperspektiivide kõige valulisem ja riigile kulukaim koht.

Tuleb leida uusi ideid, et säiliks elujõuline ja konkurentsivõimeline elanikkond. Riiklikud töökohad ei tohi saartelt kaduda ja riigi rolli ning haldussuutlikust saartel tuleb suurendada. Tööd on ühesõnaga piisavalt. Täna on aga vaja veenda ülejäänud Eestit, et saared on eriline piirkond, selgitada meie ees seisvaid väljakutseid ja väheseid võimalusi. Selles suunas saame natuke kõik kaasa aidata.

Kui riigikogus arutati Eesti inimarengu aruannet 2007. tõi professor Marju Lauristin oma ettekandes välja Eesti arengu ühe valupunktina regionaalse ebavõrdsuse. Saarte seaduse üks eesmärk olekski selle ebavõrdsuse vähendamine.

Püsiasustusega väikesaarte seaduse eesmärgiks on taastada meie riigi väikesaartel elujõuline püsiasustus. Pärast aastaid kestnud arutelusid nii väikesaarte esindajate kui ka poliitikute vahel, võttis riigikogu IX koosseis vastu püsiasustusega väikesaarte seaduse, mis jõustus 1. jaanuaril 2004.

Seadus, mis on jõus olnud üle nelja aasta, lõi aluse riigieelarveliste toetuse suunamiseks väikesaartele ning on ilmselt mõjutanud paljusid protsesse: loonud paremad eeldused saareliste ressursside mõistlikuks kasutamiseks, loodushoiu ja pärimuskultuuri toetamiseks. Samuti on see aidanud taastada osalusdemokraatiat saartel jpm.

Ometi leiavad riigikogu maaelukomisjoni ja saarte ühenduse liikmed, et kehtiv seadus ei mõjuta praegu enam saarte regionaalarengut sel määral, kui see oleks vajalik, ning seadust tuleks selles suunas muuta või täiendada. Peamine küsimus on siin, kas seaduse mõju tuleks edaspidi laiendada ka kolmele suursaarele, sest Euroopa mõistes on kõik Eesti saared tegelikult väikesed.

Riigikogu saarte ühendus toetas ka UNESCO biosfääriala programmi rakendamise taasseadustamist Eesti läänesaartel. Sellega saab riik jätkata oma kohustust kaitsta inimese elukeskkonda ja loodust, kultuuri, teaduse ja hariduse meetmetega vastavalt UNESCO antud sertifikaadile. Saarte elu jätkusuutlikkus sõltub kindlasti ka taoliste programmide edukast elluviimisest, mis aitavad saartel luua uusi töökohti ja pakkuda võimalikke lahendusi saarte ees seisvatele väljakutsetele.

Saarte seaduse eelnõu koostamist toetasid kõik riigikogu saarte ühenduse liikmed. Saarte seaduse vastuvõtmiseks on vaja kogu riigikogu koosseisu poolthäälte enamust, aga jõuline algus saarte seaduse poole liikumiseks on tänasega tehtud.