Milliseks kujunes aasta 2008 Kuressaare Linnateatrile?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks aasta jälle möödas – või juures? Kuidas kellelgi just tavaks mõelda ja lausuda on. Siinpuhul sõnad sõnadeks, tehtu Kuressaare Linnateatris võtaks trükisõna vahendusel kokku alljärgnevas loos.
Mis toimus?
Sellesse aastasse jagus teatrit nii siin kui sealpool Suurt väina. Esietendusi erinevatelt Saaremaa teatritruppidelt toodi aasta jooksul välja kindlasti üle kümne. Majanduslike tõmbetuulte taustal on kultuuriasutused õhukesel pinnal püsima jäänud.
Ja mitte ainult reservide ja kärbete arvelt, vaid paljuski inimeste enda soovist ja tehatahtmisest. Kurta võiksid kõik, kelle tegevus raha puudumise taha jääma kipub. Aga teame, et kroonid jäävad kroonideks ja jagaja käel pole just alati soovitud pikkust. Sellistes kriisiolukordades on kultuuri osa ministeeriumide tasandil see, mis rahanumbrit silmas pidades protsentuaalselt kõige rohkem kahanema kipub.
Teatri lugu 2008. aastal oli veidi teistsugusem, kui see on varem olnud. Teistsugusem selle poolest, et seni valdavalt Kuressaares etendusi mänginud linnateater reisis gastrollidega ka mujal Eestis ja seda 17. korral.
Kuressaare Linnateateri etendusi väljaspool Kuressaaret vaatas üle 2000 pealtvaataja, nii andis teater etendusi Tallinnas 8 korral, Kärdlas 2 korral, 1 kord mängiti külalisetendusi Haapsalus, Pärnus, Tartus, Rakveres, Valgas, Tormas, Orissaares.
Repertuaari silmas pidades olid teatri uuslavastused erinevad: Anton Hansen Tammsaare romaani “Ma armastasin sakslast” põhjal kirjutatud samanimelise näidendi lavaversioon; Aino Kallase “Patseba Saaremaal” – draama ja ooper koos; Jasmina Reza tragikomöödia “Tapatöö jumal”.
Repertuaaris on siiani Edward Albee “Loomaaialugu” ja koostöölavastusena ühendusega R.A.A.A.M. saab Eesti eri paigus näha ka Merle Karusoo lavastust “Võlg”. Aare Toikka lavastatud Aino Kallase “Reigi õpetajat” mängiti suvel Tallinna Linnateatri Taevalaval seitsmel korral.
Numbritest
Võrdlustest ja statistikast saaks aasta lõikes põhjalikult pika ettekujutuse teatri “raamatupidamistoimikuid” sirvides. Selle läbiarutamiseks peaks aga varuma rohkem kannatust ja vaevalt et liig põhjalik arvude tõlgendamine kõigile huvi pakub. Siinkohal siiski olulisemast, mis kajastab publiku huvi teatrimaja tegemiste vastu.
Kokku külastas Kuressaare Linnateatris erinevaid etendusi ja kontserte 14 000 inimest. Võrreldes aastaga 2007, on seda küll ligi 2000 külastust vähem. Vahe võib olla tingitud eelmisel aastal toimunud kinoseanssidest (kinokülastuste arv teatrimajas aastal 2007 oli üle 2000 vaataja), mida seekord oli eelmise aasta 20 seansiga võrreldes vaid üks.
Paljuski jäi asi puuduvate tehniliste võimaluste taha. Aga on, mille üle järele mõelda. Hetkel on teater soetamas endale vastavat videotehnikat, mis loob kindlasti paremad võimalused filmide näitamiseks ka Kuressaare Linnateatri majas.
Teatri omalavastuste külastajate arv kasvas eelmise aastaga võrreldes ligi 384 inimese võrra ja kokku vaatas Kuressaare Linnateatri omalavastusi 4794 inimest.
Tulevikust
Linnateatrile saab järgmine, 2009. aasta olema kümnes aasta teatri taasavamisest. Aastasse 2009 jäävad kõik 2008. aastal esietendunud lavastused, aasta alguses, täpsemalt jaanuari viimastel nädalatel näeme teatri laval koostööprojekti – Kuressaare Linnateater ja MTÜ Kell Kümme toovad lavale Alan Ayckbourni komöödia “Intiimsed tehingud”, mille lavastab Roman Baskin, kes ise ka koos Epp Eespäevaga selles lavaloos mängib.
Edasi esietendub märtsis Aare Toikka lavastajatööna lastelugu “Unenägu”. Kevadeks valmib Urmas Lennukilt tellitud näidend, mis peab lavaküpseks saama suvel, ja juba sügisel alustab Raivo Trass proove Jüri Tuuliku uue näidendiga, mille tööpealkiri on hetkel “Linnusita krahv”. Aasta tahaks lõpetada ühe lastele mõeldud lavastusega. Need on plaanid, mis reaalseina tunduvad.
Kas teatrit on piisavalt?
Kohalik vaataja ja kultuuritarbija oskaks selle küsimuse osas kindlasti oma arvamust avaldada. Teatrit Kuressaares ja Saaremaal tervikuna on ja kindlasti mitte vähe – kuivõrd muidugi erinevad vaatajagrupid alati just selle oma lemmikuni jõuavad. Olulisem on, kui tulemusi osatakse ka hinnata.
Paraku ei sünni kõik näitlejad vaid Kuressaares ja seetõttu osalevad ka järgmisel aastal Kuressaare Linnateatri tegemistes nii kohalikud, vabakutselised kui ka teatriinimesed teistest teatritest üle Eesti.
Tänud
Kõigepealt tänaks publikut, kes on tee Kuressaare Linnateatrisse leidnud ning selles majas erinevaid etendusi ja üritusi külastanud. Tänu ka Kuressaare linnavalitsusele, sest neid omavalitsusi ei ole just palju, kes teatri tegemistesse mõistvalt suhtuvad.
Tänu kultuuriministeeriumile toetuse eest ja ka Kultuurkapitalile, mille kaudu on Kuressaare Linnateater aasta jooksul erinevaid toetusi saanud. Saaremaal on ettevõtteid, kes on Kuressaare Linnateatrit nõu, jõu ja abiga toetanud: Warma Auto, Raadio Kadi, ajalehed Oma Saar ja Meie Maa, Saaremaa Muuseum, EBC Ehitus, Arensburg Antiik, Arensburg Boutique Hotel&SPA, Grand Rose SPA Hotel, Hotell Mardi, Saaremaa SPA Hotels, Saare Olerex, Saaremaa Tarbijate Ühistu – aitäh!
Suur tänu ka kõigile teatritele ja kultuurikollektiividele, kes on oma esinemistega Kuressaare Linnateatris aidanud kohalikku kultuuripilti värvikamaks maalida.
Rohkem saab ka – ja vähemaga ei taha arvestada. Oleme veendunud, et Kuressaare Linnateater on omal kohal. Endiselt.
Paremat uut aastat kõigile!