Saaremaa tuntud laevameister Ado Vammus – 140
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimepandud II Saaremaa Eesti põllu- ja käsitöö näitusel on herra ADO VAMMUS auhinnamõistjate otsuse järele laeva modellide ja joonistuste eest esimeseks auhinnaks kuld auraha saanud. Tunnistuse välja andnud Saaremaa Eesti Põllumeeste Selts 15. juulil 1913. a., allakirjutanud Seltsi esimees ja kirjatoimetaja.
Nii tunnustati Viidu küla Kuusiku talu peremeest 96 aastat tagasi. 17. veebruaril uudistasid Kuusiku talus seda tunnistust Salava seltsi paar-kümmend liiget – merekultuurlased tähistasid taluperemehe, laevameistri ja vilunud puusepa Ado Vammuse 140. sünniaastapäeva.
26. veebruaril 1869. a sündinud Ado õppis Loona ja Kihelkonna koolis ja õpetas ise lapsi Varpe külakoolis. Peagi sattus ta tööle kuulsate laevaehitajate Hohenseede juurde. Seal kiideti poisi osavust, tarkust ja töökust ning juba 1890. aastal sai noorest töömehest laeva kaasosanik.
1895. a aastal valmis uus taluhoone Viidu külas. Samal aastal sai Ado tööd kuulsa Pärnu laevaomaniku Veide juures.
1861. aastal alanud suuremate Eesti laevade ehitus kestis täie hooga kuni 1905. aastani. Siis tuli tagasiminek. Oli revolutsiooniaeg, langesid metsahinnad ja töötasud. Tookord tegid Eesti ja Saaremaa laevameistrid tööd Venemaal, Arhangelskis.
Eesti laevaehituskunst oli tasemel
Eestis ehitatud laevad olid väga tugevad, kaubaveoks sobivad ja praktilised. Kaugsõidulaevad ehitati enamasti kõik Prantsuse või Saksa klassiseltside kindlustusnõuete kohaselt ning laevameistrid ja töölised olid peamiselt saarlased.
Eesti kunagistest purjelaevadest on vahest tuntuim 1922. a Käsmus valminud barkantiin
1
Tormilind – meistrid Ado ja Peeter Sepp.
1921. a märtsis lasti aga Häädemeestel vette 1920. aastate suurim purjelaev Estonia (481,3 brt, pikkus 46,16 ja laius 10,37). Laevameister oli Ado Vammus. Kodusadamaks sai laevale Pärnu. 1928. a ostis barkantiini Ahvenamaa reeder Gustav Erikson.
1936. aasta 5. oktoobril toimus puidulastis Estoniaga inimohvriteta õnnetus: alus jäi Rootsi ranniku lähistel Örskäri madalikule ja muutus kasutuskõlbmatuks.
Üldse valmis Ado käe all 17 laeva, millest tuntuim on veel kaljas Prinz Johann.
Osav puusepp ja hea talupidaja
Ado oli kodust kaasa saanud väga head puusepatöö oskused, mida toetas Kihelkonna koolis omandatud hea haridus. Ta oli üks väheseid meistreid, kes oskas ka laeva parameetreid välja arvutada.
Laevameister elas Viidul ja pidas edukalt ka talu, millest annavad teada veel tänaseni säilinud kännujuurimis- ja turbakoorimismasina eest saadud tänukirjad.
Säilinud on veel mitmeid huvitavaid esemeid 19. saj lõpust, 20. saj algusest, mida pererahvas näitas ja mida salavalased said uudistada.
Laevameistri järglased
Ado peres kasvas neli last. Neist vanim, Daniel õppis arhitektiks ning oli aastaid tööl Moskvas. Mongoolias töötamise eest sattus ta aga Stalini repressioonide ajal Vorkuta vangilaagrisse. Ka seal tegeles Daniel ehitustööga. Ta suri 1981. aastal tookordse Nõukogude Liidu pealinnas.
1907. a sündinud kaksikud Heino ja Helmi said hea hariduse. Heino pidas Taritus käsitööõpetaja ametit ja oli hiljem kuni 1941. aastani Tallinnas Gustav Adolfi koolis käsitöökursuste läbiviija. Teise maailmasõja käigus hävis Tallinnas tema maja ja kogu vara.
Seejärel elas Heino mõned aastad kodutalus Saaremaal. Helmi oli enne sõda Lümandas vallakirjutaja.
Nii Heino kui ka Helmi emigreerusid sõja lõpuaastail Kanadasse ja surid seal vastavalt 1990. ja 1996. aastal.
Kodutallu jäi pidama 1902. aastal sündinud Voldemar. Praegu peavad talu Voldemari poja Uku lapsed Lea ja Ain oma peredega.
Talu koht valla kultuuriloos
Kuusiku talul on Lümanda kultuuriloos veel üks väga tähtis roll. Nimelt avati siin 1896. aasta sügisel Saaremaa esimene nn ministeeriumikool
2
(Lümanda Ministeeriumi Kool). Ilmselt oli talu tolleaegne peremees Jaan, Ado isa, hariduslembene ja edumeelne mees, et lubas oma majas kooli avada. Esimeste õpilaste hulgas oli ka hilisem tuntud orelimuusika meister, helilooja Peeter Süda (1883–1920), kes lõpetas kooli juba Lümandas 1901. aastal.
Lümanda tuntud laevameistrid
Saaremaalt Lümanda vallast pärit laevameistrite plejaad hoidis töömehe taset kõrgel ka mandril. Randades raiuti laevu ning teiste randade mehed töö täpsuses saarlaste vastu ei saanud. Selle tõestuseks veel üks näide.
Nimelt vormistati laevale vajalikke dokumente Riias. Sada aastat tagasi võttis aga liiklemine aega. Seetõttu ei jõudnud laevaomanikud sageli ehitusplatsil viibida.
Kuid saarlaste ehitatud laevade dokumentidele kirjutati kõhkluseta: laeva ehitusmaterjali kontrollisin isiklikult ja ehitamine sündis minu pideva järelvalve all. Niivõrd suure usalduse olid need “luuavarre haridusega” (praktilise töö käigus, eluvajaduste sunnil ja iseõppimisega saadud teadmised ja tarkus) mehed omanike silmis võitnud.
Lümanda tuntud laevameistrite pikas reas on järgmised perekonnanimed: Sepad, Laht, Himmisted, Hohenseed, Puss, Laht, Tuum, Kiilid, Silts, Leesi jt.
Kindel koht on selles nimistus ka Kuusiku talu peremehel Ado Vammusel.
1
Barkantiin (ingl k barquentine) e kuunarpark – kolme- v rohkemamastiline purjekas, mille 1. mast on raapurjedega, järgmised kahvelpurje ja topsliga.
2
Ministeeriumikool – 1880. aastatest alates Vene riigis (sh ka Eestis) vallakooli põhjal loodud 5-aastase õppekursusega maa-algkool.
Kooli lõpetanu sai õiguse astuda seminaridesse ja konkureerida tehnikumidesse. Kooli ehitus- ja ülalpidamiskulud kandis riik. Eestis oli 80–90 ministeeriumikooli, neist Saaremaal kuus, Lümanda ministeeriumikool oli Saaremaal esimene.