Aeg on euroga liitumiseks küps: mida toob euro Saaremaale?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kogu Eesti on euro ootel, sealhulgas saarlased. Õhus on küsimus, kas euro on väärikas Eesti krooni asendaja ja mis tema tulekust kasu on? Mida võidavad saarlased euroga ja millest jäävad saarlased euro kehtestamisel ilma?

Üldiselt rõhutatakse eurost tulenevaid järgmisi plusse: esiteks kaovad euro kehtestamisega valuutavahetusega seotud kulud ja kursirisk. Teiseks tõstab euro hindade läbipaistvust ja nii saavad inimesed palju paremini hinnata, kas kaubad on teistes maades odavamad või kallimad kui kodusaarel.



Kolmandaks loodetakse, et euro tõhustab liikmesriikide majanduskasvu. Neljandaks peaks euro Euroopa Liidu liikmesmaid paremini kokku siduma. Ja nagu Kreeka puhul näha, aitas euro kehva rahanduspoliitika tõttu rahanduskriisi sattunud riiki maailma kapitaliturult väikse intressimääraga ehk odavalt raha laenata.



Kõik ei ole nii roosiline


Minu arust ei ole aga tegemist ainult eelistega. Teisest küljest võib ka palju puudusi esile tuua. Teatavasti on ühe inimese kulu alati kellegi teise inimese tulu. Nii võib öelda, et rahavahetuse kadumine võib kaotada ka töökohti, sest euro kehtestamisega väheneb kindlasti rahavahetustehingute arv. Valuutavahetusega seotud tulud jäävad siis ju kellelgi saamata.



Enamik inimesi võtab käesoleval ajal oma raha välja pangaautomaadist ja peab tunnistama, et seni said inimesed Eestis raha välja võtta ka suhteliselt väikeste summadena. Tulevikus asi muutub. Küll on aga üheks suureks eeliseks asjaolu, et tulevikus saab Eesti pangakaardiga pangaautomaadist raha tasuta välja võtta kogu euroalal. Just nii saavad ka saarlased eurost konkreetset kasu.



Muidugi muudab euro hindu läbipaistvamaks. Samas ei saa tavaklient näiteks riidepoes midagi ette võtta, kui ta näeb hinnasildil Eestis kõrgemat hinda kui näiteks Soomes või Saksamaal. See pole puhtalt teoreetiline väide, sest Eestis on teiste riikidega võrreldes kõrgem käibemaks ja see teeb paljud välisriikidest siia müüki toodud kaubad palju kallimaks.


Majanduskasvu osas olen skeptiline. Pigem võib oodata, et euro toob algul kaasa väikese hinnaralli.



Eurost võib saada “teuro”, nagu sakslased euro kehtestamise järel ütlesid. Tegemist on sõnademänguga, sest teuer tähendab saksa keeles “kallis”. Nii võivad ka Eesti kaupmehed hindu ülespoole “ümardada” ja kohv või õlu võib ühes või teises restoranis või baaris natukene kallineda, ilma et klient saaks võrreldes varasemaga mingit lisaväärtust (nt suurema tassi- või kannutäie).



Kui aga hinnatõusus tahetakse näha ka midagi head, siis võib tõdeda, et hinnataseme tõus ehk inflatsioon peaks majandusteoreetikute hinnangul viima majanduskasvule. Kas aga just euro kehtestamisega seotud inflatsioon Eesti majandusele hädavajaliku uue tõuke annab, selles ma kahtlen.



Kõiki mune ei pea ühes korvis hoidma


Kuna Saaremaa tavakodanik ja loodetavasti ka Saaremaa kohalikud omavalitsused maailma kapitaliturul raha teenida ei püüa, siis mõjutab inflatsioonist tingitud majandustõus saarlaste elu vaid kaudselt. Küll aga omab selline majanduskasv negatiivset mõju meie oma rahakotile. Näidet pole vaja kaugelt otsida. Kreeklased seadsid oma ebaprofessionaalse tegutsemise ja rahandusse puutuva statistika võltsimisega euro ohtu.



Kui euro kurss hakkab kõikuma ja – veel hullemal juhul – langema, siis võib see tähendada, et ka saarlaste hoiuste väärtused võivad, võrreldes teiste valuutadega (nt Briti nael, USA dollar, Rootsi kroon või Šveitsi frank), kahaneda. Tõsi, see oht on ka juba praegu, sest Eesti kroon on euroga seotud fikseeritud kursi alusel. Paremaks muutub vaid see, et euroga liitumise korral kaob krooni devalveerimise jutt päevakorralt. Eestlased on ju tublid ja töökad ning sellepärast ei näe ma ohtu, et Eesti satuks samasugusesse olukorda nagu Kreeka.



Saarlased peaksid aga siis hoolikalt jälgima euro väärtuse ohtu seadnud riikide poliitikat ja vajadusel mõtlema oma hoiuste valuutaks vahetamisele. Tegelikult soovitan seda ka ajal, kui euro väärtus ohus pole, sest raha panustaja rusikareegel ütleb, et ära panusta kõike oma raha n-ö ühte ja samasse pessa. Ehk juba enne euro kasutuselevõttu on ikkagi soovitatav avada endale multivaluutakonto ja vahetada osa hoiustest teise valuutasse. Ma ei taha siin üleliigselt oma päritoluriiki kiita, aga Šveitsi frank on alati stabiilne valuuta olnud. Garantiid muidugi ei saa anda mitte keegi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles