Saada vihje

Kuidas sul läheb, Liina, tõusva päikese maal?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Saarte Hääl

Tänapäeval tundub, et pole maailmas sellist riiki, kus vähemalt üht eestlast või siis saarlast kohata ei võiks. Kuressaare tüdruk Liina Kuusik elab juba seitsmendat aastat Jaapani pealinnas Tokyos. Läks kohvikusse baaridaamiks, kuid nüüd töötab kinnisvarafirmas TokyoRent. Et Liina niipea Saaremaale ei tule, lähetasime küsimused talle meilitsi. Liina saatis vastused Jaapanist teele hommikul kell 9.30, kui meie siin magasime, sest kohalik kell näitas 3.30. Ta kirjutab, et neil seal on +35 kraadi sooja ja selle aasta suvi näib lõputu.

Kuidas sa, Liina, Jaapanisse sattusid? Nagu ma aru saan, siis juba seitse aastat tagasi.

Olen siin tõepoolest päris pikalt olnud ja ütleks nii, et elu on mulle need võimalused kätte mänginud. Olin 21-aastane, kui Jaapanisse tulin. Kaotada polnud mul midagi, ainult võita. Kellel vähegi julgust on, soovitan proovida. Kui mitte Jaapanis, siis mingil muul maal.



Kas pidid oskama jaapani keelt, kui tööloa said? Kas jaapani keelt on raske selgeks saada?

Jaapanis on 27 erinevat tüüpi viisat/elamisluba ja keeleoskuse nõue on erinev. Immigratsiooniametnikele on rohkem oluline see, kuidas sa majanduslikult hakkama saad, millist tööd tegema hakkad. Keeleoskus on oluline või mitteoluline tööandja jaoks.



Kui mina tööd alustasin, siis tegelesin ainult ingliskeelsete ülesannetega. Õnneks rääkis ülemus väga hästi inglise keelt. Nüüdseks on mu jaapani keele oskus paranenud ja erinevates situatsioonides hakkama saamine lihtsam. Aga näiteks inglise keele õpetajatel on jaapani keeles rääkimine kohati isegi keelatud.



Keeleoskus on kohustuslik siis, kui taotled kodakondsust, ja see ei ole kerge. Keele õppimisega on nii, et ilma praktikata on seda päris raske selgeks saada. Jaapani keeles kirjutamiseks kasutatakse nelja süsteemi: kanji – mis tuleb Hiinast ja näeb välja nagu kriipsudest pilt, hirgana/katakana silpkiri ja romanji – neid kasutatakse muudest keeltest laenatud sõnade puhul. Jaapani keeles puudub täht L, seega on minu nimi siin Riina. Oma sõprade ja perekonnaga suheldes kasutatakse tavalist jaapani keelt. Siis, kui tegu on vanemate ja positsiooniga inimestega, räägitakse viisakat ja üliviisakat jaapani keelt.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.


Telli Saarte Hääl internetist
Tagasi üles