Kelle oma on maarahva kongress?
1. oktoober 2010, 03:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
22. septembril pärast kaheksat potsatas mu e-postkasti kutse 8. oktoobril toimuvale maarahva kongressile. All olid korraldustoimkonna esimehe ja aseesimehe, mu Toompea-kolleegide Arvo Sarapuu ja Ester Tuiksoo nimed. Tänan kutsumast muidugi, kuid... jah, mul on sel ajal muud kohustused, mida võib-olla oleks andnud ümber tõsta, kui kutse tulnuks mõnevõrra varem, kuid mitte sellest ei taha ma kirjutada.
Keskerakond väljastas esimesed teated kavandatavast kongressist juba märtsis, kuid veel selle nädala alguse seisuga polnud ükski riigikogu maaelukomisjoni liige ürituse kutset saanud. Sestap siis paistis vähemalt seni, et tegemist on ühe erakonna üritusega. Ja sellest loomulikult ka paljude varasemate kongressidega seotud inimeste valulikud reaktsioonid, alates tegevpoliitikutest ja lõpetades taluliidu juhtidega. Nädalavahetusel, 19. septembril teatas ka Eesti külaliikumise Kodukant juhatus, et organisatsioon ei osale kongressil. Selgituses märgitakse, et üritus on kantud poliitilise propaganda ja valimiskampaania vaimust ning apoliitilisel organisatsioonil pole sinna asja.
Asja teeb keerulisemaks see, et vahepealsel ajal kavandas maaülikool oktoobri lõpus maarahva kongressi korraldamist, kuid loobus, sest kahe samanimelise ürituse pea samaaegne toimumine oleks kindlasti segadust külvanud. Liiati hakati Keskerakonna poolt just maaülikooli ürituse politiseerimises süüdistama. Päris huvitav, kas ülikool on tõesti poliitilisem kui erakond?
Teisalt on praeguseks korraldusega liitunud nii põllumajandus-kaubanduskoja kui ka põllumeeste keskliidu juhtivaid liikmeid, samuti veel Rahvaliitu jäänud maapoliitikuid. Seega on ettevõtmise kandepind justkui laienemas, aga kas ikka saab praegu rääkida erakonnaülesest ja kogu maarahvast ühendavast ettevõtmisest? Kui üle poole maapoliitikuist, suurima liikmeskonnaga põllumeeste organisatsioon ja külaliikumine sellest eemale jäävad, kas siis on tegu maarahva probleemide jõulise esitamisega või jõulise esilekutsumisega?
Poliittehnoloogiliselt on Keskerakond kahtlemata teinud tugeva käigu – nagu nad oskavad. Ja nagu neile omane, on see lühiajaline võit ühiskonna pikaajaliste huvide arvelt. On igati loomulik ja vägagi tervitatav, et erinevad erakonnad on hakanud mõistma maaelu tähtsust ja hakanud korraldama vastavaid konverentse. Näiteks Rohelised peavad oma maaelu visioonikonverentsi “Maa mahedaks” 26. novembril Tartus toimuva Ökomessi raames ja küllap kavandavad valimiseelsel talvel taolisi ettevõtmisi teisedki. Kuid ükski erakond ei tohiks ärastada Maarahva Kongressi nime, see peaks jääma erakonnaüleseks ja maarahvast ühendavaks ettevõtmiseks.