Pakk kaaliumjodiiditablette või tuulepark?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis ja eriti Lääne-Eesti saar-tel käib elav diskussioon selle üle, kas siia või sinna võiks rajada uue tuulegeneraatorite pargi. Hiljuti võttis saarlasest IRL-i liige, endine Tallinna linnapea ja endine rahandusminister Tõnis Palts uute tuulegeneraatorite vastu sõna siinsamas leheveergudel (SH, 4. sept 2010).
Vaidlus käib ka selle üle, kas Liivi lahte võiks uue hiigeltuulepargi ehitada või mitte. Hiiu-maa elanikud on suure tuulepargi vastu suunatud vastuseisuga suutnud esialgset projekti tõrjuda. Argumendiks tuuakse sageli, et tuulegeneraatorid reostavad vaadet ja kahjustavad muuhulgas ka turismi.
Tõnis Palts avaldas ka seisukohta, et tuulegeneraatorid tõstavad elektrienergia hinda ning kohalikud inimesed ei saa sellest ja tuulikute olemasolust mingit kasu ning et hästiisoleeritud kujul poleks tuumajäätmed elanikele kahjulikud. Palts võrdles võitlust tuulegeneraatorite vastu ka Ida-Virumaa fosforiidisõjaga.
See on minu arust väga lühinägelik energiateemale lähenemine. Enne kui tuulikute teemast rääkida, peab midagi ütlema tuumajäätmete ladestamise kohta. Seni pole see küsimus mitte üheski riigis lõplikult lahendatud. Sõlmküsimus on just “hästi isoleerimises”. Saksa insenerid on ju tuntud oma osavuse ja täpsuse poolest, olles seeläbi kuulsad üle maailma. Nii sõidame me meelsasti Saksamaal väljamõeldud Mercedestega. Seda ei tee ainult tavakodanikud. Palju riigid ostavad riigijuhtidele Mercedeseid.
Ka BMW-d on väga usaldusväärsed Baierimaalt pärit autod. Siemens on tootnud Euroo-pa kõige mõnusama ja luksuslikuma kiirrongi – Saksa Intercity Express (ICE). Isegi hiinlased ostavad seda. Samas ei ole saksa insenerid suutnud ehitada Saksamaal koguni eriti selleks sobivaks kuulutatud paika tuumajäätmete ladestamise kohta. Veel hullem: tuumaprügila varises kokku ja selle taas-tamine neelab miljardeid – eurodes muidugi.
Nii et tuumajäätmete ladestamisega ei maksa nalja heita ja pealegi peab silmas pidama ka seda, et need kiirgavad veel ligi mitukümmend tuhat aastat. Kes teab, mis sel ajal nende jäätmetega toimub? Kogu Eestimaa ei ole ju nii vana. Siin on tegemist niisugus-te ajaperioodidega, mida me ei oska endale isegi ette kujutada. Seega eelistan tuulikuid – olgu nad nii koledad kui nad on – tuumajaamale ja tuumajäätmetele igal juhul.
Saarlasena oleksin erinevalt Paltsust väga tänulik, kui Saaremaale tuulegeneraatoreid ehitataks. Kuigi ka tuulikutega toodetud energia hind võib
tõusta – siis see tõuseb nagunii, ja tuulikute oma oletatavasti kõige vähem. Tuumakütus on hetkel küll odav, aga kalli prügiladustamise kõrval peab arvestame, et esiteks on jaama ehitamine väga kallis projekt ja tuumakütuse hind tõuseb tulevikus väga kõrgeks. Samuti ei ole selle tarnimine sugugi kindel. Ei ole vist vaja siin pikemalt lahti seletada, et ka gaasi ja teiste kütuste hinnad võivad kõikuda ja elektrihinda isegi mitmekordistada. Need kulud, mis käivad kaasas tuulikute ehitamisega, tuleb meil niigi tulevikus kuidagi ära tasuda.
Mis sellest halba oleks, kui Saaremaa saab energia eksportööriks? Ei midagi. Buumiaja üks problemaatilisem tagajärg oli Eestis kaupade sisseveo ülekaal Eesti maksebilansis (jooksev konto). Eesti importis palju rohkem kaupa ja teenuseid, kui suutis ekspordiga katta. Nii peabki Eesti leidma uusi tooteid, mida saab eksportida. Ma ei näe selles midagi halba, kui Saaremaa kasutab oma tuult selleks, et raha teenida ja sellega panustada Eesti eksporti. See on ka Saaremaale kasulik. Tuletagem meelde, et tuul on olnud Saaremaal juba ammu tähtis – muidu ei saaks ju Saaremaa tuulikutega turiste siia meelitada.
Loomulikult ei paku tuulegeneraatorid erinevalt vanadest, näiteks Angla tuulikutest, erilist silmarõõmu. Aga milline jõujaam on ilus? Võrreldes näiteks Narva põlevkivi põletavat jaama või ka Tallinna Iru jõujaama on elektrituulikud ikkagi ilusad. Muidugi pole neid kõikjale vaja. Ka Saaremaal ja Hiiumaal mitte. Kui aga hiidlased endale tuuleparki ei taha, siis oleksin mina saarlasena kohe nõus seda oma territoo-riumile või oma vette laskma ehitada.
Tuulepargid ei too kasu? No siis peab seda muutma. See vald, kes oma territooriumile lubab tuulikud, peaks saama loa tuulikuid maksustada. Nii saab vald rikkamaks ja saab endale oma tuule eest maa peal midagi lubada. Hea infrastruktuur, hea haldus, head koolid ja äkki ka madalamad maksud (kuigi tean, et maksuföderalism ei ole veel Eestisse jõudnud, võiks sellest ikkagi unistada) võiksid inimesi ligi tõmmata. Ma ei usu, et tuulikute pärast mõni töökoht kaduma läheb. Ja uute töökohtade nimel peab vaeva nägema. Kindlasti vajab aga iga tuulik hooldust, haldamist ja kontrollimist. Nii et tuulikud toovad kindlasti uusi töökohti juurde.
Oodakem tuulikuid Saaremaale, sest kui tuulikuid ei ehitata, siis jääb tulevikuks tõesti vaid tuumajaam ja tuumajäätmed. Vaevalt et keegi neid Saaremaale tahab! Šveitsis elan ühe tuumajaama ligiduses. Minu arust risustab just selline jaam vaadet. Õnneks ei näe ma seda oma aknast välja vaadates ja ma pean seda ainult linna tutvustades nimetama meie „peamiseks vaatamisväärsuseks“. Ja pilv näitab kohe, kus see jaam asub.
See tuumajaama ligidus tähendab aga ka seda, et mul on pidevalt käepärast üks pakk kaaliumjodiiditablette. Sain need linnalt siis, kui asusin Gösgenisse elama, juhuks kui „Gösgenis midagi juhtub“. Jah, mõtlesin, kui Gösgenis tõepoolest „midagi juhtub“, siis vaevalt mul neid tablette enam tarvis läheks…
Muidugi saaks selliseid tablette ka siis, kui elad tuumajäätmete kõrval. Nii ongi küsimus – kas tuulikud või pakk kaaliumjodiidi? No ise otsustaksin küll tuulikute kasuks. Ning igaveseks ma sinna tuumajaama ligidusse elama jääda ka ei tahaks.