Seekord ma kodukandis ei kandideeri

Imre Sooäär
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Riigikogu valimised ei ole enam kaugel. Seetõttu soovin valijatele avalikult oma plaanidest rääkida.

Olen otsustanud 6. märtsil 2011 toimuvatel riigikogu valimistel mitte kandideerida oma kodukandis, Saare-, Hiiu- ja Läänemaal. Selleks on väga mitmed põhjused. Oma isikliku elu tõttu olen järgmise nelja aasta jooksul seotud rohkem Tallinna kui saartega. Tahan kaitsta teaduskraadi ülikoolis, see võtab töö kõrvalt õhtuti aega ja nõuab pühendumist.



Olen ka seotud järgmise laulu- ja tantsupeo ettevalmistusega – koos dirigent Veronika Portsmuthi ja koreograaf Märt Aguga võitsime peo ideekavandi konkursi. Samas olen endiselt veel rahvusooper Estonia nõukogu liige ja lisaks muule tahan Tallinnas käima lükata mõned ettevõtted ja muusikaprojektid.



Kuivõrd mu järgmiste aastate tegutsemine isiklikus plaanis on enamasti pealinnakeskne, siis leian, et ei oleks aus kandideerida saartel, teades hästi, et mul ei ole tegelikult võimalik oma piirkonnas tööle pühenduda nii, nagu sooviksin. Ma ei ole kunagi toetanud “peibutuspartide” ideed. Teen kõike, mida ette võtan, alati südamega ja ma ei taha hakata lihtsalt piirkonnas häältepüüdjaks, kui ma ei saa seal reaalselt saadiku vastutust kanda.



Eeltoodust lähtuvalt on erakond teinud mulle ettepaneku Tallinnas kandideerida, aga kas ma seda ka teen, sõltub juba sisevalimiste tulemusest. Juhul kui osutun riigikogusse valituks Tallinnas, aitan seal kindlasti igal sammul ka saartega seonduvaid teemasid edasi vedada ja minu süda jääb igal juhul saartele.



Tahan kasutada võimalust ja tänada siiralt kõiki neid, kes mind riigikogu valimistel toetasid, mis tõi mulle oma nimekirjas paremuselt teise tulemuse saartel ja Läänemaal. Kätt südamele pannes julgen öelda, et olen saarte saadikuna teinud nii palju kui võimalik, mis ühest riigikogu liikmest üldse sõltub, et saarte elukvaliteedi parendamisele kaasa aidata. Väga paljud projektid on tuule tiibadesse saanud ja saartele on tulnud vaatamata masule rohkem investeeringuid kui kunagi varem.



Mitte ükski riigikogu liige ei saa kunagi väita, et ta on üksi piirkonna heaks midagi ära teinud. Otsused on ju alati kollektiivsed. Olen tänulik kõigile kolleegidele riigikogus, kes on oma õla saartega seonduvatele teemadele alla pannud, seda nii koalitsiooni kui ka opositsiooni poole pealt. Saarte ja Läänemaa esindamine riigikogus on andnud hindamatu elukogemuse.



Arvukad kohtumised on mind kokku viinud väga paljude suure südamega inimestega ja ma tahaksin kõigile oma toetajatele teada anda, et minu uks on teile alati avatud. Soovin ka tulevikus teie eest seista ja kõigi kodusaarte projektidele nõu ja jõuga kaasa aidata. Rännakud laias maailmas ja aastaid riigikogus Saarte ühenduse esimehena töötamine on mind veennud selles, et Eesti saartel elavad ilmselt ühed visamad ja tublimad inimesed kogu ilmas, kes kõigi raskuste kiuste elule alla ei vannu. Minu siiras tänu ja lugupidamine teile kõigile!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles