Kas mitteerialase töö tegemine on halb?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mina olen mitteerialasel tööl. Õppisin Tartus politoloogiat, nüüd teen ametikoolis asju, millega kõrgkoolis vaevalt kokku puutusin. Mu kursusekaaslastest teevad puhtalt erialast tööd heal juhul mõned.
Mitu inimest on reklaaminduses ja ajakirjanduses, üks tõi Eestile elektriautod, üks juhib pottseppade mittetulundusühingut, üks tõmbab käima tervisespordi alast startup’i, mitu tegeleb IT-ga, üks juhib tarkvaraettevõtet. Vaevalt nõustuks keegi meist väitega, et meile kulutatud haridusraha on tuulde lennanud, kuna me ei tegele iga päev koolis õpitud rahvusvaheliste suhete, võimusuhete või valimistemaatikaga.
Ametikoolis õpitakse lisaks oma erialale tööseadusandlust, arvutiõpet, keeli, asjaajamist, ettevõtlust jpm, millest on kasu igal töökohal. Ka siis, kui lõpetajal on oma erialal majandussituatsiooni tõttu raske tööd leida. Näiteks olid kaks aastat tagasi töötuna arvel pooled ehituseriala lõpetanutest. Tänavune pilt on palju parem: erialasel tööl on peaaegu pool ehituse või ehitusviimistluse lõpetanuist.
Õpingud pärast põhikooli kestavad kolm aastat. Olen kooliga tutvunud põhikoolilõpetajatele aastaid rääkinud, et kui nemad ametikooli lõpetavad, on majandusseis tõenäoliselt paranenud ja hea tegija leiab ka töö: hoonete ehitamine ja remont on valdkonnad, mida on keeruline üle viia Hiinasse või mujale, kus tööjõud odavam.
Hetke töötuse andmete uurimise asemel on eriala valimiseks parem mõte karjäärinõustaja külastamine, kellega koos selgust saada, mis huvitab või sobib. Ka see on oluline teadmine, kui õpingute jooksul jõutakse järeldusele, et valitud eriala tegelikult ei sobi või ei huvita.
Kui ei meeldi, otsi muud
Mõnele ei meeldi kokatöö, sest toidulõhnad jäävad riiete külge, teisele ehitus, sest see on must, kolmas ei taha päevade kaupa arvutiekraani vaadata. Siis tulebki midagi muud õppima asuda. Üks tubli ehitusepoiss läks õppima automaalriks, sest ehitamine talle ei meeldinud. Üks kokaeriala lõpetanu õpib hoopis rõivastilistiks. Üks kunagi ametikoolis kokaks õppinud ja suvel kunstilise kujundamise lõpetanud noormees on Brüsselis saatkonna peakokk.
Seda suurem on rõõm nendest, kes õpitud erialale jäävad. Saarte Hääle 29. veebruari esiküljeloo pealkirjaks võinuks vabalt olla ka "Ametikooli lõpetanuist töötab õpitud erialal TERVELT kolmandik".
18 põhikoolijärgsest disainieriala lõpetajast on erialasel tööl kaks, kuus töötab muus valdkonnas. Samas õpib kõrgkoolis edasi viis. Kõrghariduse omandajate protsent aga annaks silmad ette paljudele Eesti gümnaasiumiklassidele.
Kui Kuressaare ametikooli lõpetajate tööle rakendumist majandusindikaatorina vaadelda, võib öelda, et võrreldes kahe aasta taguse ajaga on pilt Eesti majanduses oluliselt paremaks läinud.
Olukorras, kus juba kogemustega töötajad istuvad kodus, on koolist tulnud noortel raske tööjõuturul läbi lüüa. Nii oligi 2009. aastal ametikooli põhiharidusejärgse eriala lõpetanuist pool aastat pärast lõpuaktust töö leidnud 42%, neist erialase töö 25%. Murettekitavad olid töötuse numbrid: 31% värsketest vilistlastest oli end töötuna arvele võtnud.
Kaks aastat hiljem on pilt oluliselt parem: töötab 65%, neist õpitud erialal 36%. Töötuna on registreeritud 6%. See on madalam töötukassa teatatud 7,7-protsendilisest Eesti keskmisest jaanuari lõpus.
Lõpetanute töölesaamine käib majandustsüklitega ühte jalga ning masuajad võivad olla rasked kõigile.
Ühte patta panna ei saa
29. veebruari esiküljeloo pealkirjas avaldatud numbrites olid kokku pandud põhi- ja keskharidusejärgsete erialade lõpetanud. Paljudel keskharidusejärgsetel erialadel saab ametikoolis õppida ka töö kõrvalt ning seda teevad täna inimesed vanuses 18–62. Paljud õpivad eriala, millel juba töötatakse. On neid, kes on õppima tulnud keskkoolipingist.
Sellise eripalgelise kogumi ühte patta panek 19–20-aastaste põhikooli järel ametikooli tulnutega ei anna mõistlikku statistilist tulemit. Põhikoolijärgsete erialade lõpetajad on vanuselt ühtlane ja tööjõuturul samas situatsioonis olev inimgrupp. Mõttekas on ka aastatepikkuste trendide jälgimine.
Kuressaare ametikooli missioon on ette valmistada tööjõuturul konkurentsivõimelisi ja elus toime tulevaid inimesi. Kuidas see õnnestunud on, saavad lõpetanud oma endistele õpetajatele ja kaaslastele rääkida 25. augustil vilistlaste kokkutulekul. Usun, et on palju neid mitteerialasel tööl olijaid, kes on koolis omandatu ja kogetuga väga rahul.