Kui merepiir on pikem kui Kuubal

FOTO: Saarte Hääl

Eesti merepiir on 3794 kilomeetrit pikk, seega 59 kilomeetrit pikem kui pealkirjas mainitud saareriigi veepiir. Dokumendi "Eesti merenduspoliitika 2011–2020" koostajad nendivad aga, et Eesti võiks olla hoopis rohkem mereriik kui ta praegu on.

Maailma riikide seas veepiiri pikkuse poolest 30. kohal asuv Eesti on lõpuks valmis saanud kauaoodatud merenduspoliitika tegevuskava. Dokumendi eesmärk on realiseerida Eesti potentsiaali mereressursi kasutamisel ja säilitamisel senisest edukamalt.


Kuidas pöörata asjaolu, et asume mere ääres, senisest veel kasumlikumaks Saare maakonna vaatevinklist? Ütlen kohe, et kogu kalandusega seotud temaatikat käsitletakse merenduspoliitika dokumendis vaid seoses kalasadamate tööga.


Kaheksa ministeeriumi ametnike, teadlaste, ettevõtjate osavõtul on mustvalgel kirja pandud merenduspoliitika viis eelisarendatavat suunda: rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond; turvaline merendus ja puhtam keskkond; avaliku sektori tugi; kaasaegne mereharidus; atraktiivne rannaäärne elu; mereturismi areng.



Kas sadakond töökohta maakonda juurde?

Dokumendis kasutatud statistika järgi andis merendussektor 2009. aastal (majanduslanguse aastal) tööd ca 21 000 inimesele. Tegevuskava prognoos näeb ette, et töökohtade arv merendussektoris kasvab 2020. aastaks 30 000-ni.


8000–9000 uut töökohta peaks tekkima laevanduses, sadamates, logistika alal, reisijateveoga seotud ettevõtetes ja laevaehituses. Miski ei takista vähemalt sadakonna töökoha lisandumist ka meie maakonda.


Saare maakonna potentsiaal on väikelaevade ja eriotstarbeliste laevade ehituses, mis on ka Eesti mastaabis kujunenud tugevaks ja konkurentsivõimeliseks valdkonnaks. Kuid poliitika koostajate hinnangul pärsib üle Eesti edasist arengut tööjõu puudus ja tootmise infrastruktuuri piirangud. Väikelaevade (laevad ja paadid alla 24 meetri) ehituses on lisaks piiratud turustusvõime, öeldakse dokumendis. Mis nõu siis nähakse probleemide lahendamiseks?



Tööjõu olemasolu on seotud haridusega – merenduses on puudus hea ettevalmistusega motiveeritud inimestest. Laevaehituse edenemiseks on vajalik inseneride, elektromehaanikute ja arhitektide, ka keevitajate järelkasv. Konteinervedude ja väikesadamate võrgu laienemine toob kaasa täiendava vajaduse sadamaoperaatorite järele. Üle Eesti valitseb laevaehituse sektoris tippspetsialistide puudus. Isiklikult arvan, et välisekspertide asemel on Eesti noortel meestel aeg tulevikus need kohad endale broneerida. Selleks peaks olema oma, samuti riigi tahe koolitamisele kaasa aidata.


Kuressaare kolledž on Tallinna tehnikaülikooli toetusel võimalustest juba kinni haaranud ning hõivab väikelaevade ehituse ja kompetentsuse nišši üha sihikindlamalt. See on perspektiivikas ala, kinnitab merenduse arengukava.



Merearmastus algab lapsepõlves

Kellest saavad mereala tippspetsialistid, insenerid, keevitajad, väikelaevade ehitajad, merehariduse pedagoogid ja õppejõud? Rohkem ikka nendest poistest ja tüdrukutest, kelle hing on merele avatud.


Praegu on koolipingis need poisid, kes soodsa pärituule korral viie-kuue aasta pärast Kuressaare kolledži rajatava väikelaevade katsebasseini ääres uusi laevamudeleid loovad ja katsetavad. Euroopa Liidu rahadest finantseeritav väikelaevaehituse kompetentsikeskuse rajamine Kuressaarde on kolledži juhi sõnul startimas ja kopp lüüakse maasse kohe, kui piirivalve uude majja kolib.


Saare maakonna inimeste ettevõtlikkust merehariduse edendamisel mainitakse arengukavas nii Orissaare gümnaasiumi, Kuressaare ametikooli, Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi kui ka Kuressaare kolledži näitel.



Meritsi reisijate arv kasvab

Hoolimata lennutranspordi arengust on rohkem vaba aega ja mugavad laevad meritsi reisijate arvu jälle kasvatanud.


2009. aastal sõidutati läbi Eesti sadamate 7,6 miljonit inimest, neist 3 miljonit Soomest. Ligi 2 miljonit reisijat liikles Eesti-sisestel liinidel ja ligi pool miljonit ristluslaevadega.


Parvlaevareisijate arv riigisisestel liinidel kasvab, kuigi kõik kuud ja aastad pole vennad. Näiteks Muhu ja mandri vahelise parvlaevaliikluse intensiivsus sõltub saartel toimuvatest suurematest kultuuri- ja spordiüritustest ning muidugi ilmast ja puhkusekuudest.


Igal suvel seilab Läänemerel 200 000 jahti. Kaasaegseid jahisadamaid, kuhu jahte meelitada, meil juba on ja sünnib veelgi. Ülejäänu oleneb sihtkoha maine edendamisest, üritustest ja saarlaslikust leidlikkusest.



Tegevuskava maksumus on 543 miljonit krooni

Võib muidugi küsida, miks merenduspoliitika tegevuskava üldse vaja on, kui Eesti on kaks iseseisvat aastakümmet edenenud merenduse vallas ka ilma selleta. Tõsi, merendusele on abiks paarkümmend muud arengukava. "Merenduspoliitika" on aga terviklikum vaade asjadele. Tegelikult on ka selle tegevuskava õnnestumise võti inimesed, kuid rahata ei raja keegi isegi ajutist kaid.


Kava kogumaksumuseks on plaanitud 543 miljonit eurot, millest tagasihoidlike arvestuste järgi võiks maakonnale tulla mõnikümmend miljonit eurot.


Rahastatavaid tegevusi on palju: väikelaevade kompetentsikeskuse rajamine, õppejõudude ja erialaspetsialistide kaasamine õppetöösse, ühised väikelaevade tootearenduse ja turundusprojektid, väikesadamate ehitamine, tootmisseadmetesse ja tootmise infrastruktuuri tehtud investeeringute toetamine, Lääne-Eesti saarestiku laevateede kaasajastamine aastaks 2015, kohaliku vetelpäästevõimekuse parandamine, merealade planeerimine, kultuuripärandiks olevate tuletornide ja laevade restaureerimise ja korrashoiu toetamine, Saarte kultuuriprogrammi jätkamine jne.



Tegevuskavas nenditakse, et Eestis ei eksisteeri märkimisväärset siseturgu väikelaevadele ja paatidele. Turg tekib muidugi sedamööda, kuidas kujunevad inimeste rahalised võimalused ja eelistused. Aga mitte ainult. Sõprus merega tekib üksnes õigeaegsel nakatumisel merepisikuga. Harrastusmeresõitjad ei sirgu internetis surfates, vaid ikka varakult merespordiga tegeledes ja tõelistel lainetel harjutades.


Seepärast on suure ja mahuka dokumendi hinnatavamaid seisukohti laste merehuvihariduse toetamine ka riigi poolt. Loodetavasti saab sellest väärikas tugi kohapealsete mereseltside ja omavalitsuste senisele panusele mererahva kasvatamisel.

Tagasi üles