Muuseum ja klubi tähistasid sünnipäeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud reedel tähistas Saaremaa raamatuklubi koos Saaremaa muuseumi ja Johannes Aaviku seltsiga Aavikute majamuuseumis seltsi 20. aastapäeva ja majamuuseumi 20. aastapäeva.
Need on olnud väärikad aastad, tõdeti ettekannetes. Nii rääkis Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa muuseumi asutamisest, selle osast saarlaste kultuuriloos. Saaremaa muuseumi teadusdirektor Olavi Pesti tutvustas kuulajaile aga Johannes Aaviku päevikut, mida keeleteadlane pidas alates 1920-ndast aastast.
Kauaaegne Johannes Aaviku seltsi esimees (1992–2007) filoloogiamagister Helgi Vihma meenutas samuti aastaid, mil tal tuli pidada rasket võitlust Aavikuga seotud materjalide – ajalehed, raamatud, päevikud jne – pärast. Ning rääkis sellestki, kuidas sündis Aavikute majamuuseum. Nii mõnigi fakt oli lausa üllatav ja oma olemuselt kurioosne.
Päeva teises osas tutvustas Johannes Aaviku seltsi liige Aili Norberg seltsi uut väljaannet, kogumikku "Artikleid ja arhivaale IV", mille on koostanud seltsi eelmine esimees (2007–2011) filosoofiadoktor Jaan Õispuu.
Raamat on sisult sümpaatne, paljusid meeleolusid pakkuv. Nimetan artiklite sarjast eelkõige Maria-Magdalena Jürvetsoni kirjutist "Rahvapärased linnunimetused eesti ja soome keeles", Arvo Valtoni "Luule tõlkimisest praktikuna", Jaan Õispuu "Eesti Looduskaitse Seltsi Pöide osakond Johannes Aaviku mälestuse jäädvustajana aastail 1977–1980" jt. Viimane annab ülevaate sellest, kui tõsine on olnud saarlaste huvi geniaalse Johannes Aaviku elu ja loomingu vastu. Et pöidelased on sel alal teinud ära väga suure töö.
Kogumiku personaaliaosas kirjutab Marju Vilbaste keeletoimetaja Leili Sarvest, Ene Pilliroog Anna Haavast muusikas, Sirje Vihma Enn Vetemaast kui heliloojast jne. Kroonikas on juttu seltsi keelekonverentsidest ja Helgi Vihma meenutab 20 aastat Johannes Aaviku seltsis.
Vihma kirjutab: "Nimekad kirjandusteadlased Kai Laitinen, Aarne Vinkel, Maie Kalda, kirjanikud-poliitikud Ülo Vooglaid, Anna Žigure jt ei ole pidanud paljuks Aaviku Seltsi esinema tulla. Eriline sündmus oli Aaviku 125. sünnipäeva tähistamine Anu Lambi kirjutatud teatriteksti ja tema lavastatud etendusega "Keeleuuenduse lõpmatu kurv", mille esitasid Kõrgema Lavakunstikooli üliõpilased nii Tallinnas kui Tartus."
Juttu on veel paljudest, kes seltsielule õla alla pannud, nagu Maia Randma, Aili Norberg, Karin Rooleid (Ribenis) jt.
Seltsi praegune esimees (2011–2012) filosoofiadoktor Peep Nemvalts tänas kogumiku kinkimisega artiklite autoreid ja teisi.
Nii Johannes ja Joosep Aaviku majamuuseum kui ka Johannes Aaviku selts on andnud ja annavad veel palju Eesti kultuurilukku, sest kõigil teelistel on oma tõde, oma õigus, oma töörütm, oma suutmine.
Tore oli, et üritusest võttis osa ka Laimjala rahvast, kel on suuri teeneid seltsi elus, eesotsas Rein Jäe, Hilja Koeli ja Milvi Rapiga.
Kui õhtul üksteisest lahkusime, soovisime uusi kohtumisi, et koos mõtiskleda elu ja väärtuste üle ning nentida: aeg on taas tegus olnud.