Johannes Aaviku selts sai 20-aastaseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda sündmust tähistati 28. septembril Tallinna ülikoolis kõnekoosolekuga, mille avas seltsi esimees, filosoofiadoktor Peep Nemvalts.
Seltsi asutamisest ja selle eelloost rääkis seltsi kauaaegne esimees (1992–2007), praegune auesimees, magister Helgi Vihma. See oli aastatepikkune raske võitlus nii Johannes Aaviku arhiivi päästmiseks kui ka üldse suurmehe elu ja loomingu jäädvustamise eest.
Kohal olid ka asutajaliikmed
Seltsi asutajaliikmeid oli ka välismaalt: Rootsist, Soomest, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Kanadast. Aastate vältel on selts üllitanud mõndagi Aaviku elu ja loomega seotut. Hiljuti ilmus seltsi väljaandena kogumik "Artikleid ja arhivaale IV", mille koostas filosoofiadoktor Jaan Õispuu. On toimunud mitmeid konverentse ja kõnekoosolekuid, esimene kõnekoosolek oli 1993. aastal Kuressaares. Neid on peetud ka välismaal.
Kõnekoosolekul tutvustati ka auliikmeid, kelleks on emeriitprofessor Huno Rätsep Tartust, filoloogiadoktor Juta Kõvamees Kitching Vancouverist, magister Paul Laan Stockholmist, filoloogiadoktor Vahur Linnuste Pariisist ja allakirjutanu Kuressaarest.
Septembrikuu kõnekoosolekul esines pikema ettekandega Vahur Linnuste, rääkides Johannes Aavikust kui esteedist ja humanistist. Ta rõhutas seda, kui oluline oli Aaviku jaoks keele ilu. Sellestki lähtudes lõi ta uusi sõnu, propageeris murdekeelt. Tuletagem meelde, et sellised sõnad nagu häirima, hälin, meede, möönma, veenma on Aaviku uussõnad.
Aavikust kui keelekorraldajast Rootsis (1944–1973) pidas ettekande Tallinna ülikooli doktorant Jekaterina Mištšenko.
Ajavahemikul 10.11.1946 kuni 29.03.1953 ilmus Johannes Aavikult 27 artiklit seoses uute sõnadega. 7.01.1945 kuni 22.11.1953 sada kolmkümmend kaheksa artiklit nn vigasest ja õigest eesti keelest, heast ja halvast eesti keelest.
12.01.1963 kuni 31.03.1969 ilmus keelealaseid artikleid kokku 97.
Miks tollal loodud uusi sõnu meie keelde nii vähe jõudis? Aga sellepärast, et olime ju oma elulaadilt välismaailmast eraldatud.
Ettekande teine osa oli "Keeleuuenduse õppevõimalusi koolitunnis". Seegi oli nn Aaviku keele vaatlus.
Seltsil jätkub vaimujõudu
Seekordne kõnekoosolek kinnitas taas, et seltsil on veel tugevat vaimujõudu edasi tegutseda. Et pikk võitlus Aaviku elutöö jäädvustamise eest on suure kasuteguriga, et meie aega toidab teadmine: Aavik oli geenius.
Süüvigem põhjalikult tema keeleuuendusse ja te mõistate, et see on tõesti nii! Ta oli mees, kes tõmbas keeleuuenduse kurvi lõpmatuseni.
Või nagu on öelnud kirjanik Jaan Kross: "Aavik oli ju peaaegu esimene mees maailmas üldse, kes sõnaloome merele purjetas.., kes julges sealjuures kaldad hoopis selja taha jätta ja taeva- ning inspiratsioonitähtede järgi orienteeruda."