Lippude lehvides
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lipp on sümbol, mille ümber on tähtsaid isamaalisi asju tehes või kodumaad vaenlase vastu kaitstes koondutud sajandeid. Eesti rahvusvärvidega lipp pühitseti esimest korda 1884. aasta suvel Otepääl üliõpilaskorporatsioonide lipuna. Meie iseseisvumise algaastail sai sellest riigilipp.
On 24. veebruar 2013. Riigipüha – iseseisvumispäev. Lippude lehvimise päev. Algab see riigilipu heiskamisega päikesetõusul Toompeal Pika Hermani torni. Südamlikud hetked lippude austamisel paraadil Vabaduse platsil. Lapsed lipukestega lehvitamas.
Hommikukarguses oma kodulippu maja külge heiskama minnes märkad aga, et nägemisulatusse jääva tosina maja kohta on lehvimas vaid kolm-neli pühaliku päeva meeldetuletajat. Enamiku majade elanikud peavad puhkepäeva nagu tavaliselt.
Murelikule küsimusele, miks näeme lipupäevadel majadel väga hõredalt rahvuslippe, pole ühest vastust. Üks põhjus on ilmsesti ka see, et normaalmõõdus tavalisest lipukangast lipp maksab kaupluses 20–25 euro ringis. See on niisugune hulk raha, millest loobumine paneb mõtlema ja arvestama seda, et kas igapäevaseks toiduks ja muudeks olulisteks kodukuludeks veel ülejääki on.
Näiteks Kuressaares on ligi 2000 eramajast paljude omanikud pensionärid. Nad ehitasid oma majad veel läinud sajandi 60.–70. aastatel, kui olid noored ja tulid eluga hõlpsasti toime. Tänapäeval nõutakse pensionärilt matemaatika raudvara meeldetuletamist. Lipu soetamise korral peab mõtlema ka lipuvarda ostmisele. Viisakas oleks ka Euroopa Liidu lipp osta – elame justkui kahekordsete kodanikena.
Meil on viimasel ajal komme rääkida Eesti esimesest presidendist Konstantin Pätsist kõheldes ja eelarvamustega. Mina mäletan oma poisikesepõlvest, et Pätsi ajal hakkas tallu raha kogunema ja taluõuedele püstitati uhked lipuvardad. President kinkis koolidele 8-köitelise "Eesti entsüklopeedia" komplekte ja villasest kangast riigilippe.
Võidupühal mindi lippudega maalinnale, kus riigilipp lehvis kõige kõrgemal. Üks lipp ja üks rahvas selle ümber. Kahjuks olin ma muretu poisslaps ja kõik muutumiste, kõikumiste ja kukkumiste ajad seisid veel ees. Võõraste lippude all ja oma lipu ihaluses.
Lõpuks on siiski seda õnne antud, et tõstad oma kodule taas sinimustvalge lipu lehvima.