Vanim töötav tornikell Eestis asub Kuressaares

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ARUTLEVAD KELLADE ÜLE: Mika Väkeväinen (vasakult) ja kellateadlane Veikko Ahoniemi on väga rõõmsad, et saavad Kuressaare kauaaegse kellameistri Uldo Aarnisega isiklikult ajaloolistest kelladest rääkida. Pildil veel Laurentiuse kiriku õpetaja Anti Toplaan. Foto: Alar Truu
ARUTLEVAD KELLADE ÜLE: Mika Väkeväinen (vasakult) ja kellateadlane Veikko Ahoniemi on väga rõõmsad, et saavad Kuressaare kauaaegse kellameistri Uldo Aarnisega isiklikult ajaloolistest kelladest rääkida. Pildil veel Laurentiuse kiriku õpetaja Anti Toplaan. Foto: Alar Truu Foto: Saarte Hääl

Soome tuntud kellateadlane käis Saaremaal tutvumas Kuressaare Laurentiuse kiriku tornikella ja kellameister Uldo Aarnisega, kes 33 aastat tagasi pani Eesti vanima tornikella uuesti tööle.

“Kuressaare Laurentiuse kiriku tornikell on kõige vanem, mis ma leidsin, mis endiselt töötab,” ütles Soome kellaajaloo asjatundja Veikko Ahoniemi, kelle sõnul on põhjust arvata, et see on vanim töötav tornikell Eestis.

Kella valmistas 1860. aastal Läti meister Julius Voelzke, kes on ka Kuressaare raekoja kella autor. Nii raekoja kui ka kiriku kell on kellameister Uldo Aarnise parandatud. Aarnis pani kellad uuesti tööle 33 aastat tagasi, kui hakkas kellade hooldamisega tegelema.

“Enne seda oli see vanaraud,” lausus Aarnis. Tükk aega seisnud kellasid üritati tööle panna ka varem, aga see ei õnnestunud. Kolmandal korral sai mees nad lõpuks tööle.

Kellameister ei ole tehnilise haridusega, vaid on iseõppinud mehaanik, kes ei lootnudki ajanäitajat käima saada, sest väga palju osi oli puudu.

Ahoniemi on käinud tornikellasid vaatamas Rootsis, Saksamaal, Venemaal ja mujal. “Ainult Ermitaaži fassaadil on tornikell sama mehhanismiga mis siin (Laurentiuse kirikus – toim),” sõnas Ahoniemi, kelle sõnul on sellel ankurmehhanism, mis on tornikellade puhul väga haruldane.

Aarnis on mõelnud oma oskusi edasi anda ka noortele, kes võiksid selle ameti kord üle võtta, aga keegi pole selle vastu huvi tundnud. Seega praegu tal õpilast pole. “Aga igavene see kell pole,” tõdes Aarnis, kelle sõnul on osa hammasrattaid praeguseks purunenud.

Aarnise sõnul tuleb Laurentiuse kiriku kella kaks korda nädalas üles kerida. “Neli ja pool päeva aitab ühest üleskerimisest,” ütles Aarnis.

“Kella ei tohi seisma jätta, muidu läheb ta ühe-kahe aastaga rooste,” rõhutas ka Ahoniemi kellameistri traditsiooni jätkamise vajalikkust.

Soomes renoveeritakse Ahoniemi sõnul praegu viit tornikella. Tema arvates võiks see olla tulevikus võimalik ka siin, sest mida rohkem on inimesed teadlikud asjade väärtusest, seda rohkem nad on nõus nende hoidmist ka majanduslikult toetama.

“Kui me teame, et see on vanim käiv tornikell Eestis, on palju rohkem motivatsiooni seda töös hoida,” kinnitas Ahoniemi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles