Ajakirjanik arvab: Eesti peale laiali
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulin siia Saaremaale eelmisel suvel täiesti ootusteta – ei teadnud, kas meeldib töö, koht, inimesed.
Täna võin öelda, et veetsin siin oma esimesed päris suved, sest Saaremaa ja suvi on minu jaoks sünonüümid. Ent see ei pruugi nii olla teiste jaoks. Sama hästi võivad suvetunde tekitada Valgamaa metsad või Raplamaa rabad.
Sellepärast arvangi, et noored peaksid rohkem Eesti erinevais paigus töötama või seal praktikal käima. Rõhutan, et mitte puhkamas käima, sest puhkuse ajal võid vabalt jääda "kontekstiväliseks" ega suhtlegi kordagi kohalikega.
Lisaks tähendab ühine töö üldjuhul ka ühiseid või sarnaseid huvisid ning see on alustuseks piisav.
Eesti erinevais paigus ajutiselt elamine tugevdab eestlaseks olemist, sest siis tekib selle kohaga isiklik suhe – tekivad mälestused ja seosed. Selle tulemusena hakkad sellest paigast rohkem hoolima ja kui satud selle paiga kohta näiteks uudiseid nägema, läheb see sulle korda. Uues paigas elades saad tundma kohalikku kultuuri ja kultuuritegelasi, inimeste huumorisoont, harjumusi ja eripärasid. Nii muutubki see uus paik osakeseks sinust.
Kui seni olid ehk arvanud, et Eestis ei saakski nagu elada mujal kui paaris suuremas linnas või nende lähedal või nendega vähemalt pidevalt kontakti hoides, siis Eestis ringi liikudes võid näha, et päris nii need asjad ikka ei ole.
Teinekord on hea endale meenutada, milliseid väärtusi kätkeb endas looduskaunis paigas ja ilma pideva lärmita elamine. Kui mõnusad on kohad, kus vahemaad on piisavalt väikesed, et ei pea bussi ootama ega autoga sõitma.
Ning samas pakuvad sulle võimalust panna end proovile uues, võõras keskkonnas – mis sellest, et siinsamas Eestis. Ja mis siin salata, saada uusi tutvusi.
Seega, miks mitte vaadata Eestis ringi natuke teise pilguga, piiludes kohti, millega varasem kokkupuude puudub?