Lugeja kiri: Veel kord Endla Tegovast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui ma 1976. aastal läksin Endla Tegova poole koju, et teda pildistada järjekordse loo juurde temast, näitas Endla mulle oma uusi värssföljetone. Mulle jäi kauaks meelde, et Tegova oma luules ei solvanud kedagi, ei pilanud, kuigi tegemist oli följetonlikkusega.
Ka tema luuletus "Poolik saarlane", mille avaldasime almanahhis "Lenak", ei olnud mõnitav, vaid respekteeritud, mis köitis ka almanahhi noori tegijaid. "Lenaki" kaudu, mille kinkisime raamatukogudele, jõudis "Poolik saarlane" paljudeni.
Ma ei mõista Tõnu Prei kallaletungi minule (SH, 25.09) minu artikli "Kui Endla Tegova kirjutas poolikust saarlasest" (SH, 24.09) puhul, nagu oleksin eneseupitaja ja faktiga vassija. Tema väited on esiteks valed, teiseks ebaõiglased. Lihtsalt mõnitamised.
Mida ütleks praeguse probleemi juures aga Endla Tegova ise, kes taunis kurjust, salvamist, ebatõdesid?