Lugeja kiri: Mobiilinuhtlus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Sõidan üle kahe väina, seekord Tallinna. See tee ei ole pikk, aga mitte ka lühike. Ja tasub mõelda sellele, et reis oleks mugav. Möödub viis minutit, kui keegi tagapool istuja, üsna minu lähedal, hakkab rääkima mobiiltelefoniga. Ta räägib innustatult ja valjusti.

Ning jälle vaikus, kuid mitte kauaks. Eespool heliseb mobiil ja vaikus kaob jälle valju rääkimisse. Inimesed nagu unustaksid, et nad ei ole autobussis üksinda. Nii kordub see pika või lühikese teekonna jooksul mitu korda.

Mõtlen härdusega ajale, kui mobiiltelefoni veel ei tuntud ning bussis valitses sõidu ajal rambe vaikus. Jah, seda enam ei ole ega tule, sest mobiil on vallutanud kõik kohad, kus inimene liigub ja tegutseb.

Nii kujuneski mu seekordne sõit pealinna suuresti ebamugavaks. Kellele kaevata? Ei tea. Aga võib-olla keegi loeb seda väikest lugu ja teeb oma järeldused.

Nüüd on siis olemas mobiilinuhtlus. See nuhtlus on meilt ära võtnud rahulikud bussisõidud. Kaks-kolm tundi bussis seda taluda, ei, seda ei tahaks soovida mitte kellelegi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles