Õpilased tegid Ungaris asju, mida oma koolis teha ei saa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seitse Kuressaare ametikooli nahatöö, tekstiilitöö ja keraamikaõpilast käis Budapestis välispraktikal, kus nad said teha selliseid asju, mida oma koolis pole võimalik teha.
Ungari kunstikeskkoolis praktikal olnud nahatöö õppijad tegid nelja nädala jooksul endale saapad, tekstiiliõpilased õppisid kohalikke vaibakudumistehnikaid ning keraamikud valmistasid kipsvorme ja glasuuri.
Glasuuri tegemisel kasutatakse mürgiseid kemikaale ja seetõttu Kuressaare koolis seda ei tehta. “Me tegime seda ühes koridoris, kus tuul liikus,” rääkis keraamikaõpilane Tiiu Salus. “Tundub, et meil on siin rohkem Euroopa ja nendes asjades rohkem silm peal. Samas, ega seal ise niisama ka midagi teha tohtinud, õpetaja oli ikka juures ja juhendas.”
Suurlinn võimaldas praktikatööde vahepeal ka Budapesti rikkalike muuseumide külastamist ja Ungari käsitööpärandi uurimist. “Sealses koolis ongi ette nähtud muuseumipäevad, kus osaletakse terve kooliga,” ütles Tiiu.
Keraamikaõpilased käisid ka maailmakuulsas Herendi portselanimanufaktuuris, mille käsitsi maalitud luksuslikud portselanesemed on tuntud juba Habsburgide dünastia valitsemisajast. “Igaüht sinna sisse ei lasta, aga meie juhendaja käis seal oma õpilastega ja meid võeti ka kaasa,” rääkis Tiiu Salus. “Midagi pildistada muidugi ei tohtinud.”
Praktika kõrvalt oli õpilastel aega tutvuda ka sealse suurlinnaeluga. “Turg oli kõige ägedam koht,” kiitis nahatöö õppija Kaisa Valk. “Selle oleks küll siia kaasa võtnud. Kõik oli odav, ostsin tomatid, kurgid, kapsad, kartulid ja puuviljad söögitegemiseks kõik sealt.”
“Üldiselt on kaup seal odavam,” lisas keraamikaõpilane Tiina Tammejuur. “Hästi odav oli ühistransport. Kuupilet metroo, trammi ja bussidega liikumiseks maksis 12 eurot.”
Odavamad olid ka erialased materjalid. “Koolist juhatati meid mitmesse nahapoodi, kus müüdi väga odavat nahka,” rääkis Kaisa. “Kui meie teeme oma toodete makette koolis paberist, siis nemad teevad päris nahast.”