Repliik: Nime sünnist ja surmast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Me oskame ehk arvata, kuidas sündis esimene nimi. Tõenäoliselt juhtus see sel päeval, kui humanoid puuokstelt alla maale laskus. Inimolend tundis aukartust selle ees, et nüüd seisab ta kahejalgselt maa peal, valmis suurteks tegudeks.
Aja jooksul arenes humanoid mõtlevaks ja rääkivaks inimeseks. Ka tema sõnavara täienes.
Kunagi Põlvast kodu-uurijate kokkutulekult Tartusse sõites ütles mu kõrval istuv keeletark Villem Ernits mulle, et vanas Kiievi-Venes oli slaavi keelte põhjale ehitatud selge lause Sie mojoo – “See on minu”.
Moskva vürstiriigis öeldi juba Sie mojoo žee – “See on ka minu”! See on näide keele kui mõtteväljenduse arengust.
Igaüks tahab siin maakeral ennast kehtestada, kas siis kohapärasel või kohatul viisil. Kohapärane toetub kultuuritavale, kohatu harjumatule ja ebatavalisele rünnakule. Kui inimese oma jõust väheks jääb, siis võtab ta appi veel teise nimisõna – partei. Mina ja partei – see kõlab tugevamalt.
Partei ehk erakond on noorem nimeväljend, kui näiteks kilbiks muudetud Saaremaa. See imeline, ajalooline saar on omakorda tulvil vanu kultuurijuurtega nimisõnu. Sinna hulka kuuluvad ka Carmele, Kilekunde või hilisem Kaarma – Suurvald ja lugematu hulk teisi imelisi kohanimesid, mis demokraatlikuks kompromissiks justkui loodud.
Mäletan, kui olin veel maapoiss, kandis iga paik oma nime. Isegi kividel olid nimed. Milline keelerikkus!
Arvan, et inimese liikumise ulatuse ja kiiruse kasvades vuhiseb ta samastatud kohtadest ja asjadest mööda, libiseb üle mälukurdude. See idanes kusagil aastal 1937, kui algas lennuliiklus üle Atlandi, ja sai pöördumatuks nähtuseks 1957, mil Atlandist ülelendajate arv saavutas ülekaalu laevareisijate ees. Ka Saaremaal muutus elu kiireks, kui viimased hobused veeti rebasefarmi ja Tallinnast sõideti bussiga Kingissepa rajooni. Piletikassades ei kuuldud sõna Saaremaa, sest see oli partei tahtel surnud.
Ja vaata imet! Nimi äratatakse pühaku seisusesse taas erakonna tahtel. Sest inimene, kes on veel kihelkondliku vaimuga saarlane, osutub jõuetuks suurte tegude pealetungil, mis pühib identiteedi ainulaadsuse ja vaimu.
Kus on need Saaremaa valla rahvariided, millega minna ühtses rivis järgmisele laulupeole?