Ajakaja: Mida inimesed räägivad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ukrainas on jätkuvalt keeruline: idaosas ei lõpe lahingud vaatamata Minski kokkulepetele, Kiiev tähistab Maidani aastapäeva ja eestlased on ukraina rahvale toeks läinud peaministri tasemel delegatsiooniga.
Maailm räägib sellest, mis juhtub edasi, kas sõda suudetakse lõpetada või väljub asi sedapidi kontrolli alt, et kogu Euroopa haaratakse kaasa...
Eelmisel nädalal oli mul tööasjus vaja suhelda Belgia kolleegidega – ja loomulikult domineeris sõjateema.
Isegi seal, plahvatavatest pommidest ja tärisevatest relvadest kaugel, arutavad inimesed, kuidas võimaliku sõja korral ellu jääda: vanemad inimesed arutavad võimalusi, kuidas muuta oma kaunid lilleaiad juurviljaaedadeks ja seal maal suhteliselt levinud kanapidamine massilisemaks muuta. Vanemad inimesed arutavad ka selle üle, kuidas kanamune halbade aegade tarbeks säilitada – tuletatakse meelde eelmisest suurest sõjast pärit nippe ja arutatakse nende rakendamist tänapäeval. Masendav.
Eelmisel nädalal tuli sõda jututeemaks ka soomlastega. Tavaline soomlanegi arutab, et mis saab, kui sõda laieneb. Talvesõja ajast mäletatakse seda, et Soome olevat jäänud vallutamata seetõttu, et Stalinil oli sihikul Berliin ja Mannerheim olnud Vene diktaatorile sümpaatne, kuna elas Leningradis ja oli abielus venelannaga... Niisiis vaid sellistel põhjustel pääsenud põhjanaabrid hullemast. Kes teab, kas see nii oli – eks see ole ajaloolaste asi uurida –, kuid nii rahvas teisel pool Soome lahte arutab.
Samas on arutusel ka see, mida võib tänapäeval kaasa tuua tõsiasi, et Soome ei ole NATO liige, ja see on tavalise inimese päris murelikuks teinud.
Soome meedia viskab aga soomlastele omast sarkastilist ja eneseiroonilist nalja, et häda korral hakatakse flirtima Rootsi armeega.
Tõsised jutud. Rahva suud ei saa nii naljalt sulgeda poliitiliste analüüside ega ekspertide arvamustega. Rahvas räägib ja arutab omatahtsi.
Ma ei ole eestlasi kuulnud nii palju murelikult arutlemas. Eesti uinub valimiste, Oscari auhindade ja Euroviisumi uimas. Loodame, et see muretus on parim võimalik viis olla ja tulevikule mõelda.
Loodame, et maailmas võidab terve mõistus ja teravad olukorrad lahenevad. Kui ei, siis on väga pahasti.