Punavõimu ohvrid said mälestuskivi

Laupäeval avati Laimjala vallas Lahekülas Rihvaaugu talukohas mälestuskivi kahele punase terrori ohvrile Juhan (Johannes) Martinile ja Andrei Ennemuistile.

Mälestuskivi infotahvlilt võib lugeda, et 1941. aasta juulis toimus samas paigas punavõimu esindajate haarang ennast võimude eest varjava perepoja ehk Juhan (Johannes) Martini tabamiseks.

Rihvaaugu perepoeg juhtus haarangu ajal kodus olema ja nii läks tema koduõuel tulevahetuseks. Johannes Martin ja ka üks võimuesindajaist, rajoonivolinik, said haavata. Mõlemad viidi Kuressaare haiglasse, kust Martin kohe edasi Kuressaare lossihoovis asuvasse miilitsajaoskonda toimetati ning arvatavasti üsna peatselt ka tapeti. Tema haua asukoht on teadmata.

Mälestuskivi ümber kõrguvad kuused istutasid Johannes Martini vanemad. 1970. aastate teises pooles likvideeris Laimjala kolhoos Rihvaaugu talu maaparandustööde käigus. Kuused aga jätsid maaparandustöid teinud mehed teadlikult alles.

Needsamad kuused taasavastas kaitseliitlane ja noorkotkaste juhendaja Sven Ernesaks umbes viis kuud tagasi, mil valmistas ette talvist retke noorkotkastele. Puudega seotud lugu Ernesaks toona veel ei teadnud.

Kuused tulid tal aga jutuks ühe maamõõtjast sõbraga, kelle käest sai ta esmase info nende kohta. “Kui olin selle looga tutvunud, hakkasin ajama seda asja, et võiks selle paiga ära tähistada,” ütles Ernesaks.

Lähema uurimise käigus selgus, et Juhan Martiniga koos peitis end metsas ka Andrei Ennemuist. Tema jäi 1941. aastal küll ellu, kuid arreteeriti 4. juunil 1945 ja saadeti 15 + 5 aastaks Siberisse, kus ta jäi teadmata kadunuks. Nii otsustati tulevane mälestuskivi rajada ühe ohvri asemel kahele saatusekaaslasele.

“Sai üles otsitud ka sugulasi mõlemast liinist, kes seejärel hakkasid juba ise uurima ja infot andma. Väga hea koostöö tekkis ja nii see kivi sündiski,” rääkis Ernesaks. Tema sõnul ei olnud nii mõnedki sugulased Juhan Martinist ja Andrei Ennemuistist ning nende saatusest esialgu teadlikud. “Vene ajal ei tahetud sellest ju eriti rääkida,” selgitas Ernesaks ja lisas, et taaskohtumisi ja avastamisi oli palju.

Mälestuskivi paigaldamiseks tegid annetusi Saare- ja Muhumaa kaitseliitlased ning naiskodukaitsjad. Kuuskede vahelise ala korrastasid Tornimäe noorkotkad.