Muhu tornikukk saab tahmast puhtaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muhu Katariina kiriku kukekujuline tuulelipp viidi novembri algul Tallinna konserveerimisele.
Kahes tulekahjus ja kukkumisel kannatada saanud sepistatud tornikuke konserveerib muhulasest sepp-restauraator Maidu Müürisepp Ferestaur OÜ-st. Tuulelipu konserveerimisega loodab mees valmis saada novembri lõpuks. “Praegu seisab tööde alustamine muinsuskaitse loa taga,” tõdes Müürisepp.
“Konserveerimine on vajalik, kuna rauast tornikukk on nukras seisus,” tõdes muinsuskaitseameti Saaremaa vanem-
inspektor Inna Ligi. “Miks kukke ei restaureerita, vaid konserveeritakse ehk säilitatakse just sellisena, nagu ta meieni jõudnud on – kõver ja vaatab taeva poole –, seda just seepärast, et sellisena ta oma lugu ja saatust meile kõige paremini räägibki.”
Ligi sõnul on see nii muinsuskaitseameti kui ka meister Maidu Müürisepa ühine seisukoht.
Tules ja tornist allakukkumise tõttu kannatada saanud tornikukk on tahmunud, deformeerunud ja roostes, tuulelipu kanderaud on kõveraks paindunud, varda torniteraviku plekkosa pudedaks muutunud ja munadetailist pool puudu.
“Vaatamata kahjustustele on kukk-tuulelipp suhteliselt heas korras ja komplektne, väärides igati oma kohta Muhu kiriku interjööris,” on kirjas tuulelipu konserveerimiseks koostatud tegevuskavas.
Lahtine rooste eemaldatakse, torni kattepleki osa korrigeeritakse pisut ning metallosad kaetakse linaõli ja lahusti seguga. “Lipu osa jääb selline, nagu on, ainult kuke saba ajan veidi sirgemaks,” lausus Maidu Müürisepp.
Samuti valmistab ta tornikukele aluse, et sepist saaks kirikus paremini eksponeerida.
Muhust Rinsi külast pärit Maidu Müürisepa sõnul on see kahekümne kaheksas tuulelipp, millega ta tegeleb. “Pooled neist olen ise teinud, pooled restaureerinud,” märkis ta.
Tornikuke konserveerimiskulud, 600 eurot, katab muinsuskaitseamet oma selle aasta eelarvest.
Järgmine aasta on Katariina kiriku juubeliaasta – 13. sajandil ehitatud varagooti stiilis kirikut on esmakordselt mainitud 1267. aastal.
Muinsuskaitseameti andmeil sepistati kiriku tornikukk tõenäoliselt 18. sajandil ja tuulelipu valmistaja pole täpselt teada. Muhu kohalik pärimus viitab aga Külasema Leemeti Andrusele ehk Andrus/Andrei Vapperile (1799–1865), kes oli Paa Andrusena tuntud sepp.
Tornipõlengus 14. septembril 1941 kukkus tornitkukk alla. Kirikla kuuris hoitud sepis sai teist korda tulekahjus kannatada 2008. aasta septembris ja toodi pärast seda kiriku pikihoonesse.
Muinsuskaitse alla kuulub Muhu kiriku tornikukk kui kodumaise talupojasepise näide barokiajast alates 1997. aastast. 2008. aastal kuulutati tuulelipp kultuurimälestiseks.