Vaid iga neljas saare noor on ajateenistuseks kõlbulik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseministeerium avastas oma üllatuseks, et kaitseressursside ameti arstlike komisjonide otsused erinevad maakonniti oluliselt, kirjutas eilne Postimees. Näiteks mullu olid Haapsalus ajateenistuseks kõlblikud ligi pool uuritutest, Kuressaares aga kõigest veerand.
Postimehe hinnangul määrati mõnes Eesti paigas kutsealustele ajateenistusest vabastavaid diagnoose palju kergekäelisemalt kui teises. Anomaalia tuli ilmsiks tänavu veebruari keskel, kui ministeerium koos kaitseressursside ametiga (KRA) arstlike komisjonide tööd esimest korda rohkem kui 15 aasta jooksul võrdles.
Eestis tegutseb 14 arstlikku komisjoni – pea igas maakonnas üks –, kes peavad ühtse määrustiku alusel hindama kutsealuste kõlblikkust ajateenistuseks. Arstide lähenemine erineb aga drastiliselt. Andmed näitavad, et nii 2015. aastal kui ka mullu tunnistasid suurima osa enda hinnatud kutsealustest ajateenistuskõlblikuks Haapsalu, Jõgeva ja Rakvere KRA arstlik komisjon. Väikseima osakaalu tervisenõuetele vastavaid noori leiavad aga pidevalt Kohtla-Järve, Valga ja Tallinna arstlik komisjon.
Eestis enim levinud diagnoos, mille alusel ajateenistusest vabastatakse, on psüühika- ja käitumishäired. Kui Rakvere arstlik komisjon tunnistas mullu 310-st häiret kurtnud kutsealusest ajateenistusse ajutiselt või püsivalt mittesobivaks 45 protsenti, siis näiteks Rapla komisjon 80 kutsealusest koguni 89 protsenti.
Kaitseministeerium ei süüdista komisjone halvas töös ega kahtlusta, et mõnes Eesti paigas võidakse ajateenistusest päästvate otsustega korruptiivset äri ajada.
Komisjonidesse kuulub umbes 80 arsti, kes tavaliselt töötavad kohalikus haiglas ja on komisjonis olnud juba pikki aastaid.
“Kui nad on harjunud tervisenõuete määrust ühtmoodi rakendama, siis nad seda teevad, sest kuni tänaseni pole keegi järelevalvet teinud,” ütles ministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Peeter Kuimet. Ta möönis, et tuhka peavad endale siinkohal pähe raputama nii ministeerium kui ka KRA.
Teine põhjus on, et seadus ei luba arstlikel komisjonidel praegu näha kutsealuse terviselugu. Nii on ajateenistust vältida soovijal kergesti võimalik rääkida endale mitu tervisehäda või esitada eriarstilt saadud tõend, mida komisjonil on keeruline kontrollida.
Kui mullu käis arstlikest komisjonidest läbi 12 000 kutsealust, määrasid komisjonid neile koguni 26 000 diagnoosi. Kuimeti sõnul ei ole usutav, et Eesti noored nii haiged on, pigem on 50 protsenti praeguste nõuete järgi teenistuskõlblikud.
Mõõdikute ühtlustamiseks on KRA alates 2016. aastast hakanud arste komisjonides roteerima, näiteks ühest maakonnast teise. Statistikat komisjonide otsuste kohta hakatakse nüüd tegema kvartali kaupa. Samal ajal käib komisjoni juba langetatud otsuste pisteline kontroll. Kui neis ilmneb mingeid diagnoose liiga palju või on näha, et tõendid tulevad ühelt ja samalt eriarstilt või komisjoni liikmelt, saab selle probleemiga eraldi tegeleda.
Peeter Kuimeti sõnul tuleb ilmselt ümber teha ka kutsealuste tervisehindamise määrus – teha see lihtsamaks ja lasta “sõel” lõdvemaks.
Kaitseministeerium hakkas mullu vaatama, kust tuleb kutsealuste kadu. Eesti on seadnud eesmärgiks suurendada aastas ajateenistuse läbinute arv 4000-le, aga noormeeste aastakäigud on tippaja 11 000-lt kukkunud alla 7000 inimese.