Jaagup Rooso: Saaremaa võiks paremini pildil olla
5. august 2017, 03:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuressaares teist suve kohvi- ja õllepoodi pidav ning vastselt ka oma käsitööõlle valmistamisega algust teinud Jaagup Rooso leiab, et Saaremaa kipub võrdluses lähima konkurendi Haapsaluga eestimaisel turismikaardil aina kehvemini välja paistma.
Pärast Saaremaa ühisgümnaasiumi lõpetamist 2005. aastal siirdus Jaagup Tallinna, tudeeris mitmes koolis, aga jõudis lõpuks äratundmisele, et tahab ettevõtlusega tegeleda. Kooli kõrvalt hakkas ta restoranis kelnerina tööle, sealt tuli juba oma restorani asutamise idee, mis sai ka käima lükatud, aga pikalt paraku ei kestnud. Järgnesid IT-õpingud ja seejärel ka pea aasta tööd programmeerijana, aga noore mehe süda ihkas muud.
Kuidas käsitööõlle teema sinuni jõudis?
Tundsin, et üheksast viieni koodi kirjutada, see ei ole päris minu asi. Inimestega suhelda ei saa, midagi on puudu. Tallinnas tekkis üks pind, sain kokku sommeljeest sõbra, samuti Saaremaalt pärit Marko Mägiga ja arutasime, et teeks õllerestorani. Eestis ei olnud siis veel sellist, kus oleks kakssada erinevat õlut müügil. Tol hetkel saigi sõrm antud. Hopneri nime all tegutseb asutus siiani, kuigi enam mitte õllerestoranina. Minu tee viis aga kokku Tanel Nurmeotsaga, kes oli Uba ja Humalat just tegemas. Kuna olin juba mõnda aega ise erinevaid õllesorte keldrisse kogunud ja Eestist eriti enam midagi osta ei olnud, läks mõte kaubanduse peale.
Olid muutunud kollektsionääriks?
Jah, ostsin tavaliselt kaks tükki. Ühe proovisin ära, teise jätsin paariks aastaks keldrisse tallele.
Vennale kinkisin hiljuti kahekümnenda sünnipäeva puhul 1997. aasta Chimay Blue. Selle maitse on pigem juba kergelt portveinilik. Õllest on asi kaugel. Elav õlu areneb pudelis muudkui edasi.
Paljudel on samas arusaam, et elav õlu ei säili kaua ja kuue kuu pärast on pudel sodi täis ning viska minema.
Üldjuhul need õlled keedetakse läbi ja pannakse pudelisse, aga temas on suhkrut sees ja ta elab edasi. Üks Eesti pruulikoda andis ühele oma õllele säilivusajaks isegi sada aastat. Osal kollektsionääridel on neli-viis pudelit kõrvale pandud, et iga kümne aasta tagant proovivad, kuidas muutunud on.
Kui palju üldse Eestis on neid, kellega sa oma hobi teemadel mõtteid vahetada saad?
Tunnen enamikku pruulikodade omanikest ja pruulmeistritest, nendega on hea kokku saada. Kogujate punt on omaette, selliseid, kes arvustavad ja panevad hindeid. Ajakirja Pruul hinnangul on neid inimesi, kes endale korraliku õllekeldri soetanud, Eestis seitse-kaheksasada.
Nüüd on siis järg nii kaugel, et oled ise asunud oma õllega katsetama.
Soetasin kasutatud pruuliseadmed ja Tallinnas talvel hakkasin tasapisi katsetama. Tekkis mõte teha oma majaõlu, millega äripartnerid kohe ka nõus olid. Tahtsin ikka sellist saaremaist kadakamekki juurde saada. Esimene partii tuli veidi magus, aga koos Pihtla õlleköögi meistri Alo Väliga saime sellele pisut lahedamat karakterit juurde.
On´s lapsukesel ka nimi olemas?
ÖU õlu. Stiiliks on Saaremaa Pale Ale – ehk siis SPAõlu. Peaks Saaremaaga hästi kokku minema. See võiks saada näiteks Saaremaad tutvustavaks ja iseloomustavaks öllestiiliks lisaks kohalikule koduöllele.
Õu õ või ö-ga?
No minu jaoks on õ kogu aeg täppidega olnud.
Õlu on müügil juba?
Praegu on ainult vaadis. Või kui keegi väga tahab, siis saab ka pudeliga kaasa osta.
Retsept on paigas?
Jah, ja seda tänu Alo Välile, kes on hingega asja juures olnud ja meid palju aidanud.
Te peaks tegelikult ju konkurendid olema.
Jah, mina olen nii-öelda mustlaspruulija, kes oma retsepti ja ideega kasutab teiste seadmeid. Selliselt tootmist alustanuid on Eestis mitmeid. Pruulmeistrid on selles mõttes ägedad, et hoiavad kokku ja aitavad üksteist.
Kui üldine tase tõuseb, siis võidavad ju kokkuvõttes kõik. Loodud on ka väiketootjate liit, mis püüab end suurtootjate vastu kehtestada. Ühtekuuluvustunne on hea, kellelegi kaikaid kodarasse ei loobita.
Uba ja Humal tegutses eelmisel aastal Kuressaares terve suve, kas täna saab juba mingi võrdluse läinud hooajaga välja tuua?
Juuni oli ilma poolest palju kehvem, aga juuli on läinud tõusvas joones, turiste on rohkem, istutud, tarbitud ja kaasa ostetud on rohkem. Eks näis, mis august toob.
Ilmastik mõjutab kõige rohkem?
Eks see, jah, ja kui palju üritustega seoses külalisi on. Vahel istud siin ja ootad, aga tänav on tühi.
Väikeettevõtja võib kasvõi pea peal seista, aga kui palju sellest kasu on?
Eks ikka mõtleme, et mingeid üritusi teha, mingisuguseid huvitavaid asju, et meile tuldaks. Niisama kohapeal lihtsalt oodates klient ikka ei tule.
Kuidas sa ise ennast praegu Tallinna ja Saaremaa vahel jagad?
Eks ma nagu suvesaarlane olen. Augustis ehk õnnestub jälle rohkem Tallinnas olla, aga juuli möödus täielikult Saaremaal.
Kodusaarele päris tagasitulemisest pole mõelnud?
Pigem on ta siin ikka nagu puhkus. Eks näe.
Missugune sinu silmis Saaremaa elu praegu tundub? Kuidas siin ettevõtlusega alustamine oli?
Kui alustasime, siis oli palju igasuguste ametkondadega tegemist. Kas siis Tallinna inimestel on vähem aega, et asjadega süvitsi minna, aga siin olid ametnikud palju põhjalikumad, kõik asjad käidi üksipulgi läbi. See oli esialgu veidi ootamatu – miks nii palju peab torkima. Aga vähemasti kohvikute osas on seltskond siin väga mõnusalt kokkuhoidev. Peakokad aitasid meil kokkasid ja abilisi leida. Ei olnud niimoodi, et hoiame kõik endale. Otsisime ise igasuguste nippidega, ka mandrilt, et keegi tuleks, lubasime anda isegi tasuta korteri. Aga ei tulnud kedagi. Lõpuks saime töötajad ikka läbi tutvuste või tuttavate soovituste.
Millal plaanite hooaja lõpetada?
Tänavapiknik ja toidufestival on suurem üritus, ilmselt pärast seda. Eelmisel aastal istusin nädalavahetustel siin kuni Saaremaa rallini välja, aga ei olnud erilist liikumist. Toidufestival on mõnus üritus, millega hooajale punkt panna.
Ega väga palju variante, kuidas hooaega pikemaks venitada, vist pole?
Septembris lõppevad inimestel puhkused ära, ilmad võivad küll ilusad olla, aga kõik käivad ikkagi tööl juba ja siis ei ole paraku kedagi, kes siin seda ilma naudiks. Eks maikuu oli samamoodi, et ilmad olid ilusad, aga inimesed ei oska seda arvestada ja puhkusi võtta.
Millest sa Saaremaal ettevõtjana puudust tunned? Kas on miskit niisugust, mis sinu tegevust võiks rohkem toetada?
Võrreldes Haapsalut, kus meil on samuti pood, Kuressaarega, mis on enam-vähem ühesuurused linnad, siis selge erinevus on, et Haapsalus on suvehooajal igal nädalavahetusel väga suur üritus, mis toob kokku 10 000–15 000 inimest. Kuressaares on aga ooperipäevad ja hunnik väikseid killustunud üritusi. Midagi ei reklaamita ühtselt.
Kui Haapsalu midagi teeb, siis on see teada üle Eesti. Olgu need Valge Daami päevad, Ameerika Autod või mis iganes. Aga Saaremaa ei oska minu meelest selles osas turundada. Selliseid suuri üritusi võiks rohkem olla.
See tooks inimesi saarele ja annaks tööd-leiba teenindajatele ja tootjatele.
Kõigil oleks sellest kasu – nii majutus- kui toitlustusasutustel kui ka erinevatel turismiatraktsioonidel.
Aga sellele vaatamata, praegu tundub, et kohvi- ja õllepoel on jalad kenasti maas.
Ei saa kurta, ilmad on ilusad ja õnneks Saaremaal ikka rahvast käib. Eks seda praamivärki pelgasin ka päris korralikult. Õnneks inimesed enam ei karda ja ikka käivad. Aga, pea norus, ei saagi ühtegi asja teha. Siis ei ole üldse mõtet, viska pill nurka ja mõtle midagi muud välja.
Optimismist sul puudu ei tule.
Iga kogemus elus on väärtus. Läksin mereakadeemiasse, et kapteniks saada. Esimese semestriga oli selge, et see ei sobi. Mulle ei meeldinud kodust eemalolek. Samas purjetamas käin praegu kogu aeg. Keskkonnatehnoloogia lõpetasin, hambad ristis, ära, et mitte pooleli jätta, IT-kool jäi ka paraku pooleli. Aga mööda külgi pole miski maha jooksnud, igalt poolt olen saanud hästi palju tuttavaid ja kontakte, mida ma täna hindan isegi rohkem kui teadmisi.
KES TA ON
Jaagup Rooso
Õppinud:
- Kuressaare Gümnaasium 1993–2002
- Saaremaa Ühisgümnaasium 2002–2005
- Eesti Mereakadeemia 2005
- Tallinna Tehnikakõrgkool, keskkonnakaitse 2006–2010
- IT Kolledž 2011
Töötanud:
- Restoran Hopner 2009–2011
- Columbus Eesti AS 2013
- Õllerestoran Hopner 2014–2015
- Uba ja Humal 2016–...
Pere:
- Elukaaslane Kaidi-Kerli