Sakslased ehitasid Soelas metsamajakesed puu otsa
18. august 2017, 03:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paar aastat tagasi jäid Thomas ja Birgit Laleickele Kuressaare merepäevadel silma iglusaunad ja puidust kiiged, millest inspireerituna kerkivad nüüd Soelas metsamajakesed.
Talviti Saksamaal ning suviti Saaremaal ja Hiiumaal elavad Thomas ja Birgit on aastaid Pärsamal Rukkilille talus turiste võõrustanud. Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, hakkavad nad tuleva aasta juunist majutusteenust pakkuma ka Soelas.
Thomas selgitas, et kaks aastat tagasi jäid neile merepäevadel silma Lõuna-Eesti ettevõtte Põhjapaas OÜ kiiged. Kohe nende kõrval müüdi iglusaunasid. “Mõtlesime, et oleks fantastiline, kui saaks need kaks kombineerida.” Kuna paaril oli Soelas metsa, asutigi seal plaani teostama.
“Küsisime Andreselt (Andres Vogt, OÜ Põhjapaas juhatuse liige – toim), mis ta arvab sellest ideest,” meenutas Thomas ja lisas, et üheskoos otsustati saun ära jätta ja hoopis ise majake ehitada. Kui esimene valmima hakkas, alustati paralleelselt ka teise ja kolmanda ehitusega. Kõik majakesed on aga veidi erinevad nii puidumaterjali kui ka välimuse poolest. “Andres on lisaks ehitamisele aidanud seda ideed arendada, ta teab puidust kõike,” kiitis Thomas meistrimeest.
Sarnaseid majakesi nägi paar ka Ameerikas, kui nad pojal Oregoni osariigis külas käisid. Seal olid need Thomase sõnul lausa kümne või viieteist meetri kõrgusel maapinnast.
Majakesed asuvad küll metsa sees, kuid kõik nad on varustatud elektri ja veega. Samuti on iga majakese juures köök, kus saab küpsetada ja grillida. “Meil on palju kogemusi oma Rukkilille maja väljarentimisega. Teame, mida inimesed Saksamaalt ja mujalt maailmast eeldavad ja ootavad,” selgitas Birgit, et teatud mugavused peavad inimestel olema. Selleks, et majakesteni jõuda, on metsa vahele isegi uus tee rajatud. Thomas ütles, et ei soovi sellest rääkida, kuid viitas, et üks naaber ei tahtnud, et nad vana teed kasutaksid.
Ühe öö on paar kahele inimesele mõeldud majakeses juba veetnud. «Siin on nii palju metsloomi, öösel kuuleb siin igasuguseid hääli,» oli Thomas vaimustatud. Ta lisas, et nende eesmärk oli rajada majakesed, mis sobiksid metsakeskkonda ega mõjuks kuidagi tehislikult või kunstlikult. Nii on ka toad pigem vanamoodsa kujundusega.
Birgit ja Thomas on mõlemad ka Soela sadamaseltsi liikmed. Sellega, kuidas piirkond arenenud on, on nad väga rahul.
Kui Thomas on põline sakslane, siis Birgiti juured ulatuvad Eestisse. Nimelt lahkus ta ema 1940. aastatel Eestist Saksamaale. “Kahjuks ma ei räägi kuigi hästi eesti keelt, aga kõik räägivad siin inglise keelt,” märkis ta.