Reet Viira: külainimestelt tuleb hirm ära võtta

Foto: Saarte Hääl

Saaremaa vallas on 450 küla, ühed neist elujõulisemad, teised tasapisi hääbumas. Ometi kipuvad neil olema ühinemisest tulenevad sarnased mured, aga ka ootused ja lootused, et vallavalitsejatel ka külainimesed meeles seisavad.

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant Saaremaa koordinaator

Reet Viira

vaatab tulevikku siiski optimistlikult ja leiab, et inimeste hirmud on vaja maandada. Siin on parim lahendus ühiselt toimetada.

Kui parafraseerida tuntud laulurida, et Eestimaa elab nii kaua, kuni elab ta küla, siis kuidas meil Saaremaal selle teemaga nüüd on?

Mina leian, et Saaremaa külad on ühed Eestimaa tugevamad. Nende liidrid on küla poole kaldu ja tahavad oma elukeskkonda edasi viia. See tähendab ikka väga palju, kui külal on hea liider, ja meil on nad õnneks olemas.

Mina ei näe, et meie külad hakkaksid kokku kukkuma. Aga praegune olukord on meie jaoks kindlasti proovikivi. Küla­liidrite ja külavanemate roll peab järjest tugevnema ja see ongi see koht, kus peame koos minema. Kui suudame teha koostööd, siis tuleb ka küla hääl välja.

Kust need külaliidrid tulevad?

Muidugi toimub külas ka verevahetus, kus ühed inimesed tulevad ja teised lähevad. Kas kõik saavad liidriteks, on iseküsimus, aga palju sõltub sellest, kas ja kuidas suudab inimene kogukonnaga koostööd teha. Kõige suurem tuumik on ikkagi külast endast tulnud, sest siis osatakse märgata valupunkte ja sealt oma rahvast edasi viia.

Liider peab ka julgema vallamaja uksest sisse astuda. On oluline, et näed probleemi ja julged seda lahendada. Kuid on külavanemaid, kes on sellesse ametisse määratud. On tähtis, et inimesed teavad, mis tööd nad peavad tegema, sest neil on kogukonna ees suur vastutus, aga ka suur võimalus.

Milline peaks olema külavanema roll?

Külavanemad peaks valitsusega suhtlemisel teadma, mida ühendvald nendelt ootab. Ega keegi praegu seda täpselt teagi. Külavanema statuut ja töökohustused võiks olla kirja pandud. Hea näide on Lääne-Saare vald, kellel oli selleks ka raha olemas.

Kas külavanemate toetus peaks kuidagi kajastuma ühendvalla eelarves?

Praegu see kahjuks veel nii ei ole, aga selle nimel püüame tööd teha. Kas saame päris 1. jaanuarist, aga peab tulema. See summa ei saa olla väga suur ja oleks sümboolne. Näiteks bensiini- ja telefonikompensatsioon. Mingil määral see ikkagi annab motivatsiooni juurde.

Nagu elus ikka, on kindlasti ka külaelus murekohti. Kust king täna kõige rohkem pigistab või mis enim hingel?

Mina arvan, et peataolek ja kartmine, mis nüüd meie eluga pärast liitumist edasi saab. Inimeselt on võetud ära koht, kus ta on harjunud käima, ehk vallakeskus. Rahvas ei tea, kes sinna jäävad, ja sellega on nende kindlustunne kadunud. Karta tasub alati, aga ei maksa paanikas olla. Laseme asjadel rahulikult paika loksuda.

Aga seal on ka meie koht rääkimiseks ja siin saavad külavanemad tegutseda. Nad peavad ütlema, et siin on valupunkt ja see asi on vaja ära lahendada. Suur panus peab olema rahval endal, sest on oluline, kui valjusti nende hääl välja kostab.

Milles paanika väljendub?

Inimesed räägivad, et mida kaugemal võim on, seda kaugemal on ta külainimesest. Peab ise aktiivne olema, ja inimesi, kes külaelu pärast muretsevad, on palju. Me vajame tuge koostööle ja vallavolikogu esimehega oleme juba leidnud ühise meele.

Ma leian, et inimestelt tuleb ära võtta hirm, et kõik asjad kaovad ära. Peab olema võimalus oma murega kellegi poole pöörduda ja inimesed peavad olema kindlad, et vajadusel nende eest hoolitsetakse.

Ääremaastumine on ju ikkagi aktuaalne?

Kuidas vaadata. Ma ei ütleks, et Karala või Leedri oleks ääremaa. Inimesed on teinud need kohad suureks. Palju sõltub sellest, kas inimesed lepivad, et elatakse ääremaal, või soovivad nad luua oma lastele samasugust head keskkonda kui mujal. Samm-sammult on vaja suurendada positiivsust. On vaja ka mandriinimestele rääkida, kui tore on Saaremaa, ning me paistame väina taha säravate, edukate ja töötahtelistena. Meil on muidugi puudujääke, aga mandril öeldakse siiski, et mis teil Saaremaal viga, teil on kõik hästi. Urbaniseerumine toimub, see on ülemaailmne ja ka meil pole siin pääsu.

Tänapäeval on väga olulised bussiliiklus ja internet.

Bussiliiklus on jah suur probleem. Kui buss sõidab ühte kohta ja pärast ei võta kedagi peale, sest ei ole ette nähtud, siis on see vale. Transport peaks olema ikkagi seal elavate inimeste teenistuses ja nad peavad saama võimaluse sobival ajal sõita.

Siin saame olla ja oleme ka olnud rääkijad, et korralik transport on vajalik. Praegu on selleks võimalus, sest bussiliine hakatakse üle vaatama. See pole veel komisjoni töös, aga tõstame selle küsimuse kindlasti üles.

Milline on plaan, kuidas oma muresid ja soove vallavalitsusele ja volikogule edastada?

Me pakkusime välja oma partnerluse koostööks uue vallavalitsusega ja oleme esindatud volikogu külaelukomisjonis. Oleme jätkuvalt aasta küla ja parimate aedade valijad. Viis aastat tagasi ei olnud inimesed nii avatud oma koduaeda näitama, sest see on privaatne koht.

Praegu on inimesed avatud ja üksteist kiidetakse. See on väga hea, sest saarlane on imeline inimene, kui temale õigesti läheneda. Ta ei ole viriseja, vaid edasimineja.

Tuleb kohaneda uue olukorraga ja võtta parim, et külaelu järjest rohkem pildile tuua. Ka külaelanikud saavad olla ühine survegrupp probleemide lahendamisel.

Mida ootavad külainimesed meie uutelt valitsejatelt?

Volikogu võiks menetleda manifesti, mille külaliikumine võttis vastu oma maapäeval. Oluline on arendada täiskasvanute õpet, sest see on maapiirkondades väga vajalik. On tähtis, et külade elanikud läheksid õppimisega uuele ringile. See on suur asi. Tihti jäävad inimesed oma nurka, aga neid on vaja tegutsema õhutada ja leida uusi väljundeid. Tähtis on, et moodustataks uusi ettevõtteid, ja muidugi on siin roll kiirel internetil. See teema on väga vajalik, midagi pole teha, me peame saama kaasaegsed tingimused ka külla. Ka väikesaarel peab inimene tundma end nagu Tallinna linnas. Võimalused peaks võrdsustama, et kõik siin riigis saaksid elementaarsed asjad kätte.

Kuidas tundub, kas volikogu koosseis on külaelu edendamise osas teie jaoks sobiv?

See on nii ja naa. Eks ta rohkem Kuressaare ja Lääne-Saare poole kaldu ole, aga seal ongi rohkem inimesi. Aga need inimesed, kes hakkavad tegutsema osavallakogudes, on need, kes on küladest, ja nemad saavad väga palju oma piirkonna eest seista. Seal on palju külaliidreid ja nende hääl kostab. Koostöö nimel tuleb inimesi õhutada aktiivsed olema. Aga kui vaja, siis tõmbame probleemi üles.

Kas see tähendab, et lähete loosungitega välja ja panete liikluse seisma?

Ma arvan, et toimetame targemalt. Hakkame käima instantsides, tegutseme kiiresti ja ei lase probleemil veel hullemaks minna. Kui vaja, siis teatud hetkel võime teha ka kardinaalseid asju, kuid oleme ikkagi koostöös.

Milline oleks ideaalne Saaremaa ja ideaalne küla?

Loodan, et juba 2020. aastal näeme ilusamat Saaremaad – tegusamat, optimistlikumat ja jätkusuutlikumat. Soovin, et me ei võtaks omaks mentaliteeti, et me oleme nii kaugel ja siia meid unustatakse.

Tegelikult on küla täpselt nii tugev, kui on sealsed inimesed. Eestimaa on kõikidest oma raskusest välja tulnud tänu külale ja maa on eestlasi alati toitnud.

Saaremaa on nende aastatega läinud palju ilusamaks ja see kõik on meie inimeste tubli töö tulemus. Me oskame näha ilu enda ümber, aga meil on ka alati kartuli- ja peedipõllud olemas olnud.