Rekordkiirus 200 km/h ja üle 10 äravõetud auto

Kristina Õun
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Saarte Hääl

Kuressaare politseijuht Rainer Antsaar ütleb intervjuus, et Saaremaal on kasvanud kehaliste väärkohtlemiste ja vägivallakuritegude näitaja, kuid põhjuseks pole mitte kahanenud turvalisus, vaid kodanike suurem aktiivsus toimuvast teavitamisel.

Kuidas saarlased oma koduse keskkonna turvalisust hindasid ja millist valdkonda kõige ohtlikumaks peeti?

Igal aastal küsitleb suurim uuringuettevõte 175 elanikku, kellelt uuritakse, mis valdkonnas nad tunnevad suurimat ohtu. Tuleb välja, et saarlased tunnevad end ohustatuna liikluses, sellele järgnevad arvutikuriteod ja korruptsioon.

Nelja aasta võrdluses näitavad arvud tõusutrendi just kahe viimase osas. Kui vaadata liikluses aset leidnud juhtumite tagajärgi ja vigastada saanud inimeste arvu, ei ole numbrid just väikesed: liikluses sai 2017. aastal vigastada 55 inimest ja hukkunuid oli kaks.

Kas seega võib väita, et saarlane kardab rohkem viga saada liikluses ning langeda arvutikelmuse või korruptsiooni ohvriks kui näiteks tänaval peksa saada?

Kallaletungid võib liigitada kahte lahtrisse. Ühed pannakse toime lähisuhtes, teised on olmekaklused, mis juhtuvad ühiste joomade või baarides tekkinud konfliktide tagajärjel ning lahendus võib füüsiliseks minna. Aga seda, et kellelegi oleks tänaval “lambist” kallale tuldud, ei ole tõepoolest täheldanud. Vägivalla ohvriks võib langeda kodus ja alkoholi tarbimise käigus baaris või muidu ühise olemise ja joomise käigus.

Koduvägivald on natuke keerulisem teema, sest see on peidetud kuritegevus. Läinud aastal registreeriti 36 koduvägivalla juhtumit. Viimastel aastatel on sellest palju räägitud ja ühiskond tunnetab järjest enam, et tegemist ei ole pere­sisese asjaga, kus tuleb kõigile probleemidele ise lahendus leida. Me kutsumegi üles lähisuhtevägivalda märkama, sest siis suudame ära hoida võimalikke raskeid tagajärgi, nagu tapmisi ja raskeid tervisekahjustusi, millega pidev ja kestev nii füüsiline kui ka vaimne vägivald võib kulmineeruda.

Kuidas mõjutab lähisuhtevägivalla probleem politsei tööd ja prioriteete?

Sageli ei julge kannataja ise enda abistamiseks vajalikke samme astuda. 2018. aastal on koduvägivald politsei jaoks jätkuvalt fookuses ning reageerime kiiresti, et pered ei jääks abita.

Kontrollitakse igat laekunud vihjet, sest tihti võivad peredes tegelikud kannatajad olla lapsed, kes peavad näiteks kaklevate vanematega koos elama või langevad ise vägivalla ohvriks. Selleks, et inimesed märkaksid vägivalda enda ümber, teevad koostööd nii lasteaiakasvatajad kui ka kooliõpetajad, samuti päästjad, arstid ja sotsiaaltöötajad.

Mille poolest me võrreldes ülejäänud Eestiga enam silma paistame?

Üldiselt on meie kuritegevus muu Eestiga võrreldes protsendi osas marginaalne. Kui mujal Eestis on kuritegevus aga vähenenud, siis Saaremaa kohta seda öelda ei saa. Eestis registreeriti möödunud aastal 24 055 kuritegu ja neist Saaremaal 317, mis on 31 kuritegu rohkem kui 2016. aastal. Saaremaal on kasvanud kehaliste väärkohtlemiste ja vägivallakuritegude näitaja, kuid siin võib samuti olla põhjuseks mitte vähenenud turvalisus, vaid kodanike suurem aktiivsus teavitamisel ja oma õiguste kaitsel, mistõttu me ka registreerime rohkem juhtumeid.

Möödunud aastal pandi toime ka üks tapmine ja tapmiskatse, kuid vargused püsivad samas suurusjärgus, mis varem. “Edetabeli” tippu kroonivad vägivalla- ja liikluskuriteod, samuti varavastased kuriteod. Kasvas ka selliste liiklusõnnetuste arv, kus teisele inimestele tekitati raske tervisekahjustus.

Kuidas Saaremaal vargustega lood on?

Vargustega tekitati 2017. aastal kannatanutele kahju kokku 44 000 euro ulatuses. See arv on jäänud üsnagi samaks, võrreldes 2016. aastaga, kui kahju oli 45 000.

Muutuseks võib pidada seda, et osa varavastastest kuritegudest pannakse toime omastamise teel. See tähendab, et inimene pöörab enda kasuks raha, mis on temale näiteks mingi ettevõtte raamatupidajana usaldatud. Eelmisel aastal tekitati omastamistega kannatanutele varalist kahju kokku 42 000, aasta enne seda aga 1200 euro ulatuses. Suuremaid kahjusid kandis üks ettevõte, kellelt omastati 26 000 eurot. Suuri summasid võetakse jupi kaupa, nii et kohe neile jälile ei jõutagi.

Varguste puhul mängib ka suurt rolli saarlaste tunne, et kodukant ongi turvaline ning ei kardeta varguse ohvriks langeda. Tallinna minnes ei jäta saarlane seal enamasti autouksi lahti, aga siin on teinekord suvel akengi alla keritud. Jalgrattad jäetakse lukustamata ning siis leiabki neid igalt tänavanurgalt. Enamasti ei varastatagi rattaid endale võtmise eesmärgil, vaid selleks, et punktist A punkti B liikuda, ja siis jäetakse ratas ripakile. Siis on politsei tagaruum neid rattaid täis, mis “otsivad” omanikke ja omanikud otsivad neid.

Kui vargust saarlane ei karda, siis liiklust aga küll. Miks nii?

Peab ütlema, et purjus juhtide tekitatud õnnetuste arv on vähenenud, neid toimus 2017. aastal neli, vigastada sai kuus inimest. Kõik neli õnnetust olid teelt väljasõidud ja kahes õnnetuses said juhi süül viga ka kaasreisijad. Kasvutrendi on märgata selles osas, et inimene lihtsalt tegeleb roolis muude asjadega ja õnnetus juhtub tähelepanematusest. Võiks öelda, et suisa hooletusest.

Palju räägitakse sellest, kuidas praamilt tulles on hunnik autosid koos, tehakse möödasõite, aga õnnetusi ma ei mäletagi, et seal oleks olnud vähemalt viimaste aastate jooksul. Sellest järeldamegi, et pingelises olukorras on inimene keskendunud ja väldib sellega hooletusest põhjustatud õnnetusi. Probleemid tekivad seal, kus me neid kõige vähem oskame oodata.

Kuidas on lood kiiruseületamistega?

Üldarvud on selles valdkonnas vähenenud, aga see on puhtalt politsei töö tulemus ja tööpraktika, kus iga pisema ületuse eest ei trahvita, vaid hoiatatakse. Üle 60 km/h kihutajaid ehk siis 150 km/h tunnikiirusega sõitjaid oli Saaremaal kaheksa, Lääne prefektuuris kokku 58. Küll aga sattusid Saaremaal olema 2017. aasta statistika suurimad kiiruseületajad – kaks inimest sööstis mööda teed 200 km/h tunnikiirusega.

Enamasti toimub kiirendamine Pöide kandis Kuivastu trassil. Võib ju arvata, et sirge ja lage tee, eriti kui sõidad varahommikul või hilisõhtul. Kuid teele jooksvate loomade eest ei kaitse keegi, sest loomatõkkeid meil ju pole. Samuti ei kaitse miski kõrvalteelt peateele suunduvate autode eest. Juhtidel on üldjuhul mingi kogemus, et nad vaatavad peateel liikuvat autot ja arvestavad, kas nad jõuavad peateele keerata. Seda, et sõiduk nende poole sellise kiirusega läheneb, ei osata oodata ja toimubki avarii. Sa võid ju roolis kõva mees olla, aga ümbritsevaid tegureid sa ei kontrolli. Selleks võib sõita kinnisel erarajal, aga oma ja teiste eludega pole mõtet mängida.

Kuigi kiiruseületamine ei ole kuritegu, saab politsei taotleda kuni 30 päeva pikkust aresti, mida suuremate rikkumiste korral ka küsitakse. Aga me ei saa ka öelda, et kõiki lüüakse ühe puuga, sest mõjutavaid tegureid ja asjaolusid on palju ja erinevaid. Need kihutajad said samuti suured karistused ja load võeti ära.

Silma jääb ka joobes juhtide rohkus. Kuidas nende arvukust piirata?

Kriminaalses joobes juhte on tõesti rohkem kätte saadud ja nendelt juhtidelt on hoogsalt hakatud autosid konfiskeerima. Küll aga ei olnud kumbki kahest liikluses hukkunust seotud joobes juhtimisega.

2017. aastal kuskil võeti ära ca üle kümne auto, varem on aastas konfiskeeritud 1–3 autot. Uus prokurör Rainer Amur on ka liiklusalase taustaga ning oskab hästi vastavat seadusepügalat lugeda ja sellega toimetada. Nüüd on meil juba küsimus konfiskeeritu realiseerimises. Jälle tuli teade, et kordon on auto­sid täis, tuleb neid kuhugi paigutama hakata.

Kas sellest oleks abi, kui trassile kiiruskaamera paigaldataks?

Suurem möll toimub Muhu saare peal. Seal pannakse paika see osa, kes on praamilt tulles ees ja kes on taga. Kui sinna liikluskaamera panna, ei muutu ilmselt muud kui möödasõitmiste koht, sest siis sõidetakse kolonnis kuni kaamerani ära ning tõenäoliselt liiguksid nad väinatammilt Saaremaale ja natuke edasi, aga olukorda see palju ei muudaks.

Kaamera oleks mõttekas panna näiteks Liiva asulasse, kui on teada, et kiirendavad autod seal probleemiks on. Politseid ei saa sinna kogu aeg patrullima panna ning liikluskaamera võtaks kahtlemata seal autodel kiirust vähemaks ja sellel eesmärgil toimiks ta niisuguses kohas hästi.

Mitmel ametnikul läheneb pensioniiga. Kas jaoskonnas on suuremat “verevahetust” oodata?

Kuressaare politseijaoskonnas on voolavus üsna madal ja stabiilne. Sel aastal on võimalus minna pensionile 50-aastaselt kuuel ametnikul, kuid seda võib pikendada. Praegu on teada, et päriselt minemas on üks inimene. Me prognoosime, et saaks värbamisega varakult tegelema hakata. Eelmisel aastal läks neli inimest ja asemele tuli samuti neli. Kõik ametikohad on täidetud ja sellist aega, kus meil kuude viisi oleks mingi koht täitmata, ma ei mäleta. Inimesed on olemas ning personali- ja ressursipuudust pole.

Millised juhtumid on läinud aastast enim meelde jäänud?

Üks humoorikas juhtum oli see, kus kurjategija sündmuskohale murtud jalaga ootama jäi. Restorani sissemurdnud ja veini varastada püüdnud meesterahvas murdis õnnetul kombel jala ja jäi liikumisvõimetuks ning nii saigi vaatlusprotokolli kirja pandud, et kurjategija on ka sündmuskohalt leitud.

Aga eks see Abula elumaja süütamine ja seeläbi omaniku tapmine oli ka erakordne, kuid mitte enam humoorikal moel. Meie uurijad tegid head tööd, leidsid tõendid ja tuvastasid tapmise ja tegid kahtlusaluse isiku kindlaks ning asi jõudis kohtusse. Väikses kogukonnas on sellised lood ikka niisugused, mis kõnetavad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles