MOSAIIK KASVAS SUUREKS
13. veebruar 2018, 02:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui alustada ajaloolisest tagasivaatest, tuleb minna aastasse 2010, kui Tallinna südalinnas alustas tegevust saarlaste kohtumispaigana tuntuks saanud kohvik Mosaiik. 2013. aasta mais avas Mosaiik Grupp OÜ Kuressaare kesklinnas samanimelise kohviku. Mullu detsembris jõuti Kuressaare Mosaiigiga uude etappi – kohvik sai teisel korrusel olulise laienduse.
Tavaliselt tõmbavad söögi-joogikohad talve lähenedes otsi koomale või panevad uksed sootuks kinni. Mosaiigiga läks teisiti. Küsimuse peale, on see märk erilisest äriedust, kohviku omanik Katrin Tuisk vaid naerab. “Mosaiigi laienduse peale olen ma mõelnud juba paar aastat. Ruumid jäid väikseks. Just jõulude ajal tekib vajadus leida hea koht firmapidudele. Kesklinnas ju sellist peosaali polegi ja meie ei suutnud neid ka oma senistesse ruumidesse kuidagi ära mahutada. Kui mõni aeg tagasi lõpetas kunagise Edu poe esimesel korrusel tegevuse Hiina riiete pood Feng, käisin ka neid ruume uurimas. Et kas siit kohvikust on võimalik teha sinna mingi ühendustee. See oleks teoorias olnud väga keeruline, praktiliselt päris võimatu.”
Läinud kevadel mainis Katrinile keegi, et sama maja hoovipoolel on teisel korrusel suur saal ja veel muidki ruume, mis seisavad kasutuseta juba pikemat aega. “Läksin siis vaatama ja kuigi ruumide seisukord oli nukker, lõi mul kohe n-ö lambike põlema. Hakkasin uurima, kas ja millistel tingimustel oleks võimalik siis kohviku laiendus välja ehitada. Kõige keerulisem küsimus oli trepp – kuidas praegustest ruumidest üles teisele korrusele pääseks. Kaalusime erinevaid variante, uurimist-puurimist oli palju, aga targad inimesed panid pead kokku, arvutasid ja siin me nüüd oleme!”
Kuigi algul tundus, et tööd polegi väga palju, said Ereki tublid ehitusmehed ruumide kallal ikka kõvasti rassida. Viimased käsipuud said paika lausa avamise päeval. Mõned detailid ootavad veel lisamist, aga nii on see ju ikka... “Taimi tahaks juurde, lilled annavad ruumile hubasust ja mõnusat atmosfääri,” märgib Katrin.
Kui tavalisele linnakodanikule rääkida Mosaiigi teisest korrusest, jääb enamik rääkijale mõistmatult otsa vaatama – mis teine korrus? See maja on ju ühekorruseline! Ongi. Aga ainult keskväljaku poolt. Hoovi pool on majal kõrgust rohkem.
Alumisele korrusele ehk siis n-ö vanasse ossa mahub ära 40 sööjat-kohvitajat. Teisel korrusel on väiksem privaatsaal, kus ümara laua taha mahub lahedasti 18 inimest. Olgu siis nõu pidama või lõunat sööma. Suures saalis on kohti poolesajale külalisele.
Meenub, et tantsu on siin löödud varemgi, kunagi tegi just siin saalis oma trupiga Jane’i Pärlid proove Jevgenia Pihel.
“Sisekujunduse tegi Maarja Mets, Saaremaa tüdruk, kes elab praegu Tallinnas. Meie uus peakokk Märten Sepp (Mosaiigil on läinud kevadest lausa kaks uut peakokka – Märten Sepp ja Kristjan Janke – T. K.) soovitas teda ja ma olen väga rahul. Ma ei pidanud üldse nina kirtsutama, kõik tema ideed meeldisid mulle. Andsin talle päris vabad käed, aga mida ma kindlasti tahtsin oli selle privaatsaali ümmargune laud, selline on minu vanematekodus ka,” kinnitab Katrin, et on tulemusega igati rahul.
Seni on uuenenud Mosaiik teeninud külastajatelt ainult kiidusõnu. “Nad on meid üles leidnud ja positiivset tagasisidet on olnud palju. Kõige paremini on toiminud suust suhu reklaam. Kord kvartalis tahame korraldada selliseid pidulikke õhtusööke, nagu oli ka avamise puhul. Sellel on potentsiaali, rahvas oli väga rahul. Nüüd on võimalus korraldada rohkem ka elava muusikaga üritusi.”
Tallinna Mosaiigi-killuke on praegu tegevuse lõpetanud. “See Tallinna-etapp sai minu jaoks läbi. Mul on ikkagi kaks last ja põhitähelepanu kulub neile, Tallinna vahet ei jõua lihtsalt sõita,” ütleb Katrin.
Kui jutu alguses ära toodud kronoloogiat jätkata, peaks hiljemalt 2020 kuhugi lisanduma jälle uus killuke Mosaiiki. Katrinile on Mosaiik hea ja armas nimi, mis sobis nii pealinna kui ka Kuressaare kohvikule. “Eks mul omal ajal oli neid nimevariante ikka, oi issand, ma ei teagi kui palju! Aga Mosaiik tundus kohe õige, killuke kusagilt... kes teab, kus neid Mosaiike veel kunagi tuleb. Ega ma, käed rüpes, ei istu,” naerab Katrin. “Ma ei tea kunagi, mida lähiaastad võivad tuua või millised ideed tulevad...”
Ootame huviga.