(M)AJA LUGU
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vana Edu poe teisel korrusel tegutses pärast sõda Nõukogude piirivalve kino. Esimesel korrusel asus juba siis kauplus, kuhu pääses nurgapealsest uksest.
Ühekordses osas oli esimese Eesti Vabariigi ajal rauakauplus. 1970-ndatel aastatel, kui tekkis Kingissepa rajooni tarbijate kooperatiiv, kolis sinna Veski (end Komsomoli) tänavalt kooperatiivi kontor. Suurema remondi käigus võeti pea terve majaosa maha, alles jäi vaid tänavapoolne sein.
Ettevõtmine tekitas elevust ja ehk ärevustki, miks muidu sõitis pealinnast kohale Fredi Tomps isiklikult – toonasest ehituskomiteest. Kohapealt olevat tulnud murelikud sõnumid, et mis selle majaga ikka tehakse. Pärast tuli välja, et too murelik kodanik oli Saaremaa koduloomuuseumi direktor Timoteus Linna. Ta ise rääkis mulle sellest.
Kogu hoone ehitati uuesti üles, hoovi poolt kahe-, keskväljaku poolt ühekorruselisena. Selles ühekorruselises osas asus hiljem spordisaal. Vene aja lõpus oli seal aga esimene linna valuutapood, mille avas Saaremaa arenduskeskus ARCO (see oli Saaremaa esimene aktsiaselts pärast sõda) ja kus müüdi peamiselt käsitöötooteid.
Veel hiljem tekkisid samasse hoonesse juba kohvikud. Praeguse Mosaiigi uue osa (suure saali) asemel oli 1972. aastast õppeklass.
XIX/XX sajandi vahetusel kuulus maja Conrad Wildenbergile (1859–1907), kes oli nahavabriku asutaja Reinhold Wildenbergi poeg, kaubalaeva kapten. Pärast viimase surma sai omanikuks tema abikaasa Mathilde Wildenberg. 1920. aastatest kuni natsionaliseerimiseni 1940. a oli omanik Aleksander Lepik (1888–1942) – kaupmees, Kuressaare linnapea.
Madalamas osas asus 1920. aastate algusest J. Miku rauakauplus. 1937. a aprillis kolis sinna oma segakaupluse O. Weske.
Allikas: SAAREMAA MUUSEUM
Valdek Kraus,
kauaaegne Saaremaa tarbijate ühistu juhatuse esimees