KORTERMAJA OHUTUS ON SELLE ELANIKE JAOKS
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kortermaja on paljude inimeste kodu ja kindlus. Nagu ikka, on ohutus ja turvalisus elanike endi kätes. Oleme päästeametis võtnud pilgu alla selle, kuidas kortermajad kindluseks sobivad ehk kuidas on nendes täidetud ohutusnõuded.
Detsembris korraldas päästeamet kortermajade elanikele suunatud tuleohutuskampaania ja selle jätkuks kontrollis ohutusjärelevalve inspektor eelmisel nädalal pisteliselt kortermajade üldkasutatavate ruumide vastavust ohutusnõuetele.
Olukord kontrollitud kortermajades ei ole otseselt halb ja rõõmu teeb see, et korteriühistute eestvedajad on olnud väga koostööaltid ja nõus olukorda muutma. Mitmed avastatud probleemid on, nagu kontrollkäigud näitasid, tingitud teadmatusest.
Kõige enam on probleeme elektripaigaldistega, mis tähendab seda, et elektrikilpide korralised auditid on tegemata. Mida see audit kortermajale annab? Annab võimaluse ennetada elektrikilbi riketest põhjustatud tuleõnnetusi. Audit teeb kindlaks, mis on maja elektrisüsteemi nõrgad, parandamist vajavad kohad, ning seejärel saab elektrik juba oma tööd teha ja inimeste kodud turvalisemaks muuta. Ühiskasutuses olevate ruumide (trepikoda, kelder, koridor) elektripaigaldiste audit peab olema läbi viidud enne 2000. aastat ehitatud hoonetes üks kord viie aasta jooksul ning pärast 2000. aastat ehitatud hoonetes üks kord kümne aasta jooksul.
Teine levinud probleem on tuletõkkeukse puudumine keldri ja trepikodade vahel. Kuidas see tuletõkkeuks meid aitab? Keldris puhkenud tulekahju suits ei tohi levida trepikotta. Trepikoda on inimeste ainuke väljumis- ja pääsetee majast välja. Lisaks pöörame tähelepanu sellele, et korteriuksed peaksid samuti olema tuletõkkeuksed.
Trepikojad, koridorid, ka keldrite koridorid peaksid olema liikumiseks vabad, ka kanderaamiga läbipääsetavad. Jalgrattad, lapsevankrid, kingariiulid, lillelauad jm – nende asjade puhul on kaks olulist nüanssi, mida silmas pidada. Esiteks takistavad sellised takistused ohutut evakuatsiooni õnnetuse korral. Te võite paanikas neile otsa joosta, ennast vigastada ja ei jõuagi end päästa. Teiseks on need ka põlevmaterjalist – puidust, kangast. See tähendab võimalust, et keegi paha inimene võib need süüdata ja põhjustada õnnetuse, või siis, kui õnnetus juba käes, lisab põlevmaterjal tulekahjule suuremat põlemiskoormust.
Oluline on aru saada, et neid nõudeid ei järgi inimesed inspektorite ega päästjate pärast. Need nõuded on kehtestatud selleks, et tagada inimeste ohutus. Iga inimene peaks ise olema huvitatud sellest, et keskkond, kus ta elab, oleks ohutu. Tuleohutus, nagu ka makstud kommunaalkulud, peaks olema kõigi majaelanike ühine mure. Erinevus nende kahe vahel on ainult see, et maksmata kommunaalkulud ei tapa, tulekahju aga küll.
Kui teie kortermajas on vanemaid üksikuid inimesi, pöörake ka neile tähelepanu ja selgitage asjaolusid. Tehke ühiseid koristuspäevi, vedage ühiselt prügi või vana mööblit minema ning hoidke oma elukeskkond korras. Igaühe panus on oluline ja vajalik ning ühiselt on asju teha odavam ja selline ühine tegutsemine tihti ka liidab inimesi.
Kui vajatakse nõu ja abi kortermaja ohutumaks, turvalisemaks muutmisel, võtke ühendust Lääne päästekeskusega. Vajalikud kontaktid annab päästeala infotelefon 1524.
15.–19. jaanuaril toimunud kontrollkäigud ei jää kindlasti viimaseks. Ohutusjärelevalve inspektorid jätkavad pistelisi käike kortermajadesse terve aasta jooksul.
Tekst:
MARGUS LINDMÄE
,
Saaremaa päästepiirkonna juht
Pildid: PÄÄSTEAMET