Kalle Laanet: tervishoius on edu pant sujuv koostöö
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Saare maakonna tervishoius on edu pant erinevate valdkondade – pere- ja eriarstiabi, erakorralise meditsiini ning hoolekande – sujuv koostöö,” leiab kolme nädala eest SA Kuressaare Haigla nõukogu esimeheks valitud Kalle Laanet.
Kuidas hindate nende valdkondade senist koostööd?
Ma ei saa öelda, et see koostöö on halb, aga alati saab paremini teha. Tervise ja selle eest hoolitsemise puhul on väga oluline järjepidevus – inimese sünnist lahkumiseni. Praegune õigusruum on loonud olukorra, kus tegutsetakse suuresti omaette: perearstid töötavad juriidiliste isikutena (ettevõtetena), haigla on eraldi juriidiline isik (sihtasutus). Endistel valdadel olid oma hooldekodud. Nüüd, mil meil on üks suur vald, on meil võimalus oma süsteem üle vaadata.
SA Kuressaare Haigla arengukavasse on kirjutatud eesmärk, et haiglast saaks tulevikus tervishoiu kompetentsikeskus. Eesmärk võiks olla maakonnas tegutsevate eriarstide, perearstide ja hoolekande sujuv koostöö.
Haiglal on oma kompetentsiga kogu maakonna tervisesüsteemis keskne roll ja haigla nõukogu saab kaasa aidata võrgustiku loomisele.
Kuressaare haigla hoonete kompleksi ühte ossa on tulemas tervisekeskus, kus asuvad tööle perearstid. Ühes majas töötamine loob kindlasti paremad eeldused koostööks kui eraldi asuvates majades töötamine.
Kui tervishoid on terviksüsteem, siis on meil võimalus tegeleda rohkem haiguste ennetamisega ehk suunata inimesi tervislikumalt käituma. Tagajärgedega tegelemine on alati kallim ja vahel suisa edutu.
Samas on haigekassa eelarvest haiguste ennetuseks mõeldud vaid tühine osa. Kuidas saaks selle pea olematu raha eest ennetusega praegusest rohkem tegeleda?
See eeldab mõtteviisi muutmist ka riigi tasandil. Toon näiteks ühe katse, mis tehti Ameerika Ühendriikides. Virginia osariigile anti raha tervishoiuga tegelemiseks, mitte ei määratud ette ravijuhtude arvu, mida finantseeritakse. Sarnaseid näiteid on ka Euroopas, näiteks Norras. Tulemus oli palju parem, võrreldes sellega, mil oli kindlaks määratud, mida ja kui palju selle raha eest tegema peab. Raha hoiti kokku, inimesed olid tervemad lähtuvalt uutest käitumishoiakutest.
Seega peaksime hakkama muutma oma mõtteviisi. Mis ei tähenda muidugi seda, et inimesed, kes eriarstiabi vajavad, ei peaks seda saama. Loomulikult peavad abivajajad saama kõige paremal tasemel eriarstiabi saarel.
Millise hinnangu annate SA Kuressaare Haigla juhatuse ja eelmis(t)e nõukogu(de) tööle?
Leian, et tehtud on väga head tööd. Järgmiseks viieks aastaks on koostatud Kuressaare Haigla Sihtasutuse strateegiline arengukava. Seal on väga põhjalikult välja toodud, millised on trendid ja millises suunas liikuda. Samuti leiab sealt väga põhjalikud analüüsid. See on olnud järjepidev tegevus, mitte nullist alustamine või revolutsiooni tegemine.
Ja mis on uue nõukogu olulisemad eesmärgid?
Nüüd, mil haiglas on suhteliselt head töötingimused, on olulisemaid eesmärke kogu meditsiinipersonali – haiglas on kokku üle neljasaja töötaja – motiveerimine. Et nad tunneksid end oma töökeskkonnas hästi ja hinnatuna, vajalikuna. Ma ei väida, et nad seda praegu ei tunne, aga on ju võimalik paremini.
Peaksime rohkem investeerima inimestesse, kes haiglas töötavad – alustades hooldajatest ja lõpetades arstidega. Kohati on riigis lihtsam leida raha investeeringuteks taristusse kui investeerimiseks inimestesse, töötajatesse. Tegelikult peaks aga inimene olema number üks, tehnilised vahendid on siiski üksnes abivahendid. Teenust pakub spetsialist, inimene.
Meie haigla arstkonna keskmine vanus on üsna kõrge, osa erialade tohtreid napib, noored arstid Saaremaale aga ei kipu.
Spetsialistide järelkasv on meie haigla jaoks üks võtmeküsimusi. Haigla on juba paar aastat kutsunud Tartu ülikooli tudengeid külla ja tutvustanud seda, mis meil siin pakkuda on, ja huvilisi on olnud üsna palju. Tean, et paljudel puhkudel on meditsiiniüliõpilased olnud väga üllatunud, saades teada, millised siinsed elamis- ja töötingimused on. Personali sihtotsinguga peame jätkama. Kindlasti tuleb kasuks personaalne lähenemine: tasub vaadata, kes meditsiini õppima läinud noortest on Saaremaalt pärit – võib-olla on nad nõus teatud tingimustel kodusaarele tööle tulema.
Võib-olla ei pruugi teatud erialade arstidel olla Kuressaare haiglas nii palju rakendust, kui nad seda sooviksid. Kui arstid käivad Tallinnast Kuressaarde vastuvõtte tegemas, siis miks ei võiks see vastupidi toimida? Oleme oma mõtteviisides kohati liiga jäigad. Ehk tuleb muutunud maailmas ka mõtteviisi muuta.
Kuressaare haigla on hinnas küll praktikakohana, aga mis meelitaks noori spetsialiste päriseks siia tulema, kui mandri suurtes haiglates on suuremad palgad?
Selle nimel tuleb teha järjepidevat tööd – tutvustada mitte ainult haiglat, vaid Kuressaaret, Saaremaad. Põhjuseid, miks peaksid noored elama ja töötama tulema Saaremaale, on palju. Kindlasti on mandri suurtes haiglates suuremad palgad, aga siit saaksid noored arstid tunduvalt laiapõhjalisema kogemuse ja vundamendi kui Tallinna tipphaiglates, kus spetsialiseerumine on kitsas.
Meil on puhas ja turvaline keskkond elamiseks ja head võimalused laste kasvatamiseks. Siin on lasteaiad, koolid, huvikoolid, mitmekesine kultuurielu, head võimalused sportimiseks. Siinne elukeskkond on hoopis teistsugune kui näiteks Tallinnas, kus elutempo on väga kiire.
Kas Saaremaa vald saaks noorte spetsialistide siia meelitamiseks neile ka mingeid boonuseid või soodustusi pakkuda?
Siin tuleks läheneda väga individuaalselt, hinnata inimese soove – mis paneks tippspetsialisti (ma ei pea silmas ainult meditsiinivaldkonna esindajaid) Saaremaale tulema ja siin tööle asuma. Täna pole meil tõesti võimalik munitsipaalfondist korterit anda, aga ehk suudaksime volikogus kokku leppida, kuidas konkreetset huvilist toetada.
Eriarstiabist rääkides ei saa üle ega ümber ravijärjekordadest. Kas ja kuidas neid lühendada annaks?
Kui meie arstidel on võimekust ja võimalust teha rohkem vastuvõtte, kui riik rahastab, siis miks mitte pakkuda inimestele tasulisi vastuvõtte. Kuigi see võimalus on Kuressaare haiglas ka praegu olemas – kehtestatud on tasuliste teenuste hinnakiri –, paljudel puhkudel inimesed sellest võimalusest siiski ei tea. Haigla peab olema proaktiivsem.
Haiglate puhul kostab ikka nurinat ravikvaliteedi üle. Meie haiglagi pole selles osas erand.
Kahjuks on riik standardite väljatöötamisel olnud väga aeglane, aga on lootust, et lõpuks midagi välja töötatakse, millest raviasutused peavad juhinduma.
Vajadusest haigla oma kopteriplatsi järele on räägitud aastaid. Mida saaks nõukogu selleks teha, et see plats tõesti lõpuks ehitataks?
Ka praegu maandub helikopter haigla juures, ent erakorralise teenuse paremaks korraldamiseks oleks korralik kopteriplats suureks abiks. Tegeleme finantseeringu otsimisega.