TAPEET LAKKE? MIKS KA MITTE!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lae tapeediga katmine on üsna vana kujundusvõte. Siiski ei kohta seda tänapäeval just sageli.
Oma 16aastase tööpraktika ja umbes 200 objekti jooksul pole mul lae tapeetimist veel kordagi ette tulnud. Kui aga klient selleks soovi avaldab ja kujundatav ruum seda võimaldab, siis võtaksin idee tõsiselt kaaluda ja kindlasti ei materdaks seda maha.
Kui laepinna värvimine välja jätta, on tapeediga viimistlemine suhteliselt soodne viis lae ilmestamiseks. Näiteks võiks see asendada kulukamat moodust – laemaalingut. Oleneb tapeedi hinnast muidugi. Kui valida sobivate omadustega tapeet, võib see olla abiks ka ruumi akustiliste omaduste parandamisel, summutades näiteks hääle järelkõla.
Töö tehniline teostus võib osutuda keerulisemaks, kui esialgu paistab. Enamasti ei piisa lihtsalt “paber lakke”-moodusest. Tapeediala servad võiks ikkagi vormistada kas liistu või karniisiga, et ääred aja möödudes ja tapeediliimi väsides lahti ei tuleks.
Kõige olulisem laetapeedi juures on mustrivalik ja kokkusobivus ülejäänud interjööriga. Üsna kerge on siin üle pingutada ja tulemuseks saab visuaalselt rusuva ja täistuubitud ruumi. Et mitte tunda end hiljem päris päkapikuna, siis madala laega ruumile ma suuri ja tumedaid mustreid kindlasti ei soovitaks. Fotorealistlike tapeetide kohta kehtib see samuti.
Ent kõikide eelnenud manitsuste kiuste võin kokkuvõtteks siiski öelda, et kui kõik asjaolud on sobivad, tapeedi muster kõlab hästi kokku ülejäänud interjööriga ja tehniline teostus on korralik, saab tapeedist laes väga ilus ruumi kujunduselement.
Tekst: KAI LAANMETS, sisekujundaja
Pildid: INTERNET