In memoriam: SULEV METS

Aare Laine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Saarte Hääl

SULEV METS 26.01.1930 – 27.04.2018

“Õigustust selleks kirjatööks andis mulle arvamus, et seda kaheksat aastakümmet, mis suur Looja mulle seni oma ammendamatutest ajavarudest elada on andnud, võib pidada läbi paljude inimpõlvede üheks põnevamaks. Öeldakse, et me kõik oleme sündinud suure sinise mere ääres, kust igaüks leiab just selle oma laeva, millega ta siin inimkonna igiomase soovi sunnil läheb otsima, mis on ikkagi selle kauge silmapiiri taga. Rohkem kui paljude teiste, käib see ilus ütlemine sõna otseses mõttes minu kohta. Olen sündinud mitte üksnes mere ääres, vaid päris kahe mere vahel Saaremaal,” kirjutas teenelise ajakirjaniku tiitliga tunnustatud kauaaegne lehe- ja raadiomees Sulev Mets oma seitse aastat tagasi ilmunud raamatu “Aastaringe ajatüvelt” tutvustamiseks.

Ajakirjanikuteed Saaremaal alustanud Sulev Metsa sulest on ilmunud enam kui 200-leheküljeline dokumentaalteos, mis toob lugejate ette eelmise sajandi esimese poole Lõmala külaelu, autori koolipõlve, sõjaaastad, kooliõpetaja ameti pidamise Ruhnu saarel ja esimese uksepaotuse ajakirjandusse. Sulevi töökohad ja hilisemad kooliaastadki on möödunud sinise mere ääres: esimesed vaod ajakirjanduspõllul Saaremaal ning pensionieas ajalehe Meie Maa taasloomine, kooliõpetaja töö Ruhnus, ajakirjanikutöö Pärnus, Haapsalus ja Tallinnas, tudengiaastad tollases Peterburis ning pensionipõlv Kuressaares.

Meie, nooremad ajakirjanikud, jääme vana kooli kolleegi mäletama kui muheda huumorisoonega mõnusat jutuvestjat, kelle lood olid võetud elust enesest. Sulev oskas iga episoodi väga vürtsikalt edasi anda, kedagi seejuures solvamata. Tema räägitu ja kirjutatu, temaga koos veedetud õhtupoolikud kala suitsutamisel Kuressaares Uus-Roomassaare tänaval ei unune kunagi.

“Saaremaa ja Tallinn on ühesugused, mõlemad on sellised sikk-sakilised, aga Saaremaa on palju suurem,” alustas Sulev eelmise sajandi seitsmekümnendate aastate lõpus meie ühissaadet Eesti Raadios.

Saaremaa ja saarlased olid tal südames kogu elu, ka viimastel aastatel, kui elas Tallinna lähedal tütre juures.

Reedel saadetakse Sulev Mets Rannamõisa kirikust viimsele teekonnale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles