LINNA KESKVÄLJAK – PUUST JA PUNASEKS

Tõnis Kipper
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
FOTO: MARGUS MULD
FOTO: MARGUS MULD Foto: DCIM454MEDIADJI_0113.JPG

Seda siiski ülekantud tähenduses. Enne, kui päris ehitustöödega algust tehakse, on mõistlik veel kord meelde tuletada ja üle rääkida, miks, milline ja kellele see kõik. Ideelahenduse konkursist on juba üksjagu aega möödas ja vaevalt linnakodanik või meie külaline enam täpselt mäletab, milline see võidutöö just oli. Samuti on esialgses projektis TEHTUD mõned muudatused.

Meenutame siis. Ideekonkursi korraldas Kuressaare linnavalitsus koostöös Eesti arhitektide liiduga ja konkursi keskne eesmärk oli saavutada mõistlik tasakaal turvalise nn olemisruumi, jalakäijate ja kergliikluse ruumi ning autode liikumis- ja parkimisruumi vahel. Sooviti lahendust, mis mõjuks esindusliku ja tänapäevasena, rõhutades seejuures linna ajaloolist pärandit.

Žürii hinnangul jõudsid Häli-Ann Tooms ja Mari-Liis Männik hästi funktsioneeriva tervikuni. Žüriisse kuulusid toonane abilinnapea Mart Mäeker (esimees), toonane linnaarhitekt Loona Lepp, MTÜ Eesti Arhitektide Liit volitatud arhitekt-ekspert Kalle Vellevoog, MTÜ Eesti Arhitektide Liit volitatud arhitekt Karli Luik, MTÜst Arhitektide Liit Kadri Klementi, Eesti kunstiakadeemia õppejõud Lilian Hansar ja Saaremaa ettevõtjate liidu juhatuse esimees Terje Nepper (asendusliikmed olid toonane Kuressaare vanemarhitekt Maria Reimal, MTÜ Eesti Arhitektide Liit volitatud arhitekt Andres Levald).

Miks meil on vaja
keskväljak ümber ehitada?

Vastab Liis Koppel, vallaarhitekt:

Keskväljaku rekonstrueerimine on päevakorral olnud väga pikka aega. Eelmised sellekohased projektid valmisid juba kümme aastat tagasi. Keskväljaku olemasolev lahendus pärineb nõukogude ajast ning Kuressaare kui ajaloolise linna südant see kuidagi ei väärtusta. Kesklinna avalik ruum lahendati toona hoopis teistel alustel, kui me tänapäeval soovime ja vajame.

Kui nõukogude perioodil keskenduti autoliiklusele, voogude kiirele läbimisele kesklinnas ja linnaruumi tüüpsetele lahendustele nii katendite, tänavaelementide kui ka haljastuse osas, siis tänapäeval on suund pigem vastupidine. Soovitakse soodustada kergliiklejaid. Püütakse tekitada voogude aeglast läbimist kesklinnas, et oleks rahulik, turvaline ja nauditav tänavaala, mis kutsub veetma pikemalt aega väliruumis ning külastama tänavaäärseid ärisid ja kohvikuid. Tüüpsete lahenduste asemel on oluline roll paiga vaimul ja ajaloolistel kihistustel, mis loovad väikelinna kuvandi. Nendega arvestamisel ja nende esiletoomisel kujuneb vaid Kuressaarele omane erilahendus, mis väärtustab avalikku ruumi.

Milline oli konkursi võidutöö ja mis on selle juures muutunud?

Konkursi võitis 2015. aastal töö nimega “VAIP”, arhitektid Mari-Liis Männik ja Häli-Ann Tooms. Võidutöö seadis esikohale inimesed ja aktiivse rekreatsiooni, luues mugava liiklusvõrgustiku nii autodele kui ka kergliiklejatele ning tekitades võimalusi kasutada linnaruumi aastaringselt. Põhilised punktid, millest võidutöös lähtuti, olid: inimeste esileseadmine, variatsioonid ja elamused linnaruumis, ajaloo peegeldamine, loogiline ruumiline sidusus, mugav liiklemine, aastaringne kasutamine.

Konkursitöö edasiarendamisel projekteerimise staadiumides on võidutöö põhikujundus ja ideed samaks jäänud. Katenditel kui vaibal on ka praegu lahenduse kandvaim roll. Muutunud on väikevormide ja detailide lahendused.

Oli see ikka parim ja huvitavaim lahendus?

Et konkurss korraldati Kuressaare linnavalitsuse aegadel, oleks teisele küsimusele sobivam vastata žürii liikmetel, kes olid konkursi korraldamise ja otsuste tegemise juures. Žürii kommentaaridest võib välja tuua, et žürii otsus oli üksmeelne ning võidutöö puhul on tegemist reaalselt ja etapiviisiliselt teostatava projektiga.

“Oskuslikult on seotud nii ajalooline kui ka tänapäevane Kuressaare, mis annab kindlasti uue tõuke linna edasiseks arenguks,” ütles žürii liige, abilinnapea Mart Mäeker. Žürii hinnangul paistis ideekavand “VAIP” silma kõige põhjalikumalt läbitöötatud ja tervikliku ning Kuressaare keskväljaku ümbruse arendamisel uut kvaliteeti loova lahendusega – jõuti lihtsa ja selge joonega elegantse visioonini, mis ühendab võistlusala orgaaniliseks ja hästi funktsioneerivaks tervikuks.

“Võidutöö põhiidee – luua ühtse sillutise abil jagatud ruum, kus eelisõigus on inimestel, kuid rahustatud liikluses on võimalus liikuda ka autodel – on Kuressaare kesksetele tänavatele sobivaim lahendus,” selgitas Eesti arhitektide liidu asepresident ja žürii liige Kalle Vellevoog.

“Ühtlustatud tasapind ja sillutise tundlik jaotus väärtustavad ümbritsevaid maju ning organiseerivad ruumi. Žürii pidas positiivseks ka turu piirkonna lahendust, mis on lihtsate vahenditega muudetud elavaks ruumiks erinevas vanuses kasutajatele, samuti on sümpaatne raekoja taguse platsi lahendus.”

Mis juhtub raekoja taga?

Raekoja tagune ala on kavandatud päikeseterrassina, mille all on uus avalik WC. Nii tualettidele kui ka terrassile on tagatud ligipääs ratastooliga. Raekoja tagust ruumi on võimalik kasutada väiksemateks koosviibimisteks ja kultuuriüritusteks. See on päikesepaisteline ja veidi eraldatud koht. Ala põhielementi – astmestikku – on võimalik kasutada nii lavana kui ka pinkidena. Täiendavalt paiknevad alal erilahendusega pingid. Raekoja tagusele platsile suunab sillutis juba keskväljakult ja pritsumaja vahelt.

Mis juhtub Vabadussõja
monumendi ümber, kas lipuväljak kui selline siis ikka tuleb?

Vabadussõja mälestussamba plats on kavandatud praeguse funktsiooni säilimisega. Ausamba juures toimuvad paraadid, vabariigi tähtpäevade tähistamisega seotud üritused jne. Kui võidutöös oli alast kavandatud moodsa käsitlusega vihmaveeaed, siis projekteerimise käigus on lahendus muudetud mõnevõrra klassikalisemaks. Lipumastid koos valgustitega on kavandatud mälestusmärgi haljasala osana.

Klassikalist sillutatud paraadlipuväljakut, nagu seda on Tallinnas Vabaduse väljak, ei tule.

Mis saab turust, milline on
turuväravate uus lahendus?

Turg avaneb keskväljakule ja suuremate ürituste korral eeldatakse keskväljaku ja turuala võimalikku ühendamist. Inimesi juhatatakse turule nii katendite lahendusega, laiema sissepääsualaga kui ka väikevormidega. Turult eeldatakse melu ja sagimist.

Eelkõige on rõhk kohaliku toidu müügil ja kohalike tootjate koolitamisel/tutvustamisel. Turualal on eeldus muutuda atraktiivseks ruumiks, kus inimesed soovivad veeta aega, peatuda ja juttu rääkida.

Alale on kavandatud nii kohtkindlad kui ka teisaldatavad turuletid ja välikohvikud.

Turu tagahoov on kaasaegne kohtumispaik ja vaba aja veetmise koht noortele, seda ka siis, kui turumüük on suletud.

Siin on multifunktsionaalne parkimine – parkimine toimub siis, kui turg on avatud, muudel aegadel saab platsi kasutada pallimängudeks ja kogunemisteks. Samuti on seal võimalik läbi viia kultuuri- ja spordiüritusi.

Alale on kavandatud lauatennis, välimale, palliplats ja erinevad istumiskohad. Põhjapoolses päikesepaistelises nurgas asub avaliku kasutusega hoone.

Räägime ka haljastusest –
mis jääb, mis läheb?

Vastab Katrin Reinhold, haljastuse peaspetsialist:

Projektialal säilivad kõik olulised puud, nii keskväljaku ringi ääres kui ka raekoja ees. Säilivad Vabadussõja mälestusmärgi tammed, turuhoone tagusel alal olevad puud, samuti raekoja taga kasvav pärn. Väljavahetamisele läheb Lossi tänav 14-ga piirneva kõnnitee serval olev jalakate ja vahtrate grupp (7 tk), mille asemele on kavandatud tänava ja kõnnitee suhtes paremini paigutatud puude rida – seitse harilikku vahtrat. Turuhoone taha suure jalaka kõrvale istutatakse juurde kaks jalakat ja nende alla magesõstrad.

Vabadussõja monumendi platsi haljastus muutub selle võrra, et piirdehekk likvideeritakse, ausamba ümbrusse tuleb siniste ja valgete õietoonidega püsilillede ala, kus kevadel tärkavad sibullilled ja ümbritseva murupinna sisse tulevad krookused. Samuti näeb krookuseid raekoja taguse pärna ümber muru sees. Kaupluse seina äärde praeguse naadipeenra asemele on kavandatud jugapuud. Liigutatava linnamööbli üks element lisaks pingile on istutuskonteiner, neid tuleb kogu projektialale 23.

Jõulukuuse koht jääb samasse paika, kuid ilma roheklumbita.

Mis saab parkimisest, kui palju jääb seda keskväljaku piirkonda?

Saarte Hääl

Vastab

Madis Pihel

,

ehitusinsener:

Keskväljakule pole parkimiskohti ette nähtud peale kahe invakoha apteegi ees (Lossi tn 1).

Parkimisvõimalus kesklinnast siiski päriselt ei kao, parkimiseks on mõned kohad Lasteaia tänaval ja veidi kaugemal.

Parkimiskohtade vähesuse leevendamiseks on hiljuti rajatud kaks uut parklat ka kesklinna vahetusse lähedusse – Kitzbergi tänava parkla ja Vallimaa-Rohu-Torni parkla.

Miks ei saa ehitusega alustada juba praegu?

Talvel pole tehnoloogiliselt võimalik ehitada, tänavate asfalteerimiseks peab olema vähemalt viis kraadi sooja ja betoonitööde puhul isegi rohkem.

Millal kesklinn 
valmis saab?

Täpsemalt selgub see aprilli keskel, kui ehitaja esitab oma ajagraafiku. Aga tulenevalt sellest, et kasutatakse toetusraha, on tähtajaks 2019. aasta september.

Rahastusest

Saaremaa vallavalitsuse andmetel toetab EAS projekti piirkondade konkurentsivõime toetamise (PKT) meetme kaudu 2 805 387,49 euroga. Ehitustööde eeldatav maksumus oli 3,25 miljonit eurot (ilma käibemaksuta) ja madalaima maksumusega pakkumuse tegi ühispakkuja AS Merko Infra ja AS Merko Ehitus Eesti summas 3 716 199,25 eurot (käibemaksuga 4 459 439,10 eurot). Arvestades laekunud hinnapakkumisi kogusummas (koos käibemaksuga) 4 527 479,10 eurot (ehitus 4 459 439,10 eurot, omanikujärelevalve 53 640 eurot, autorijärelevalve 14 400 eurot), on valla omafinantseeringuks vajalik summa eelarveaastatel 2018–2019 kogusummas 1 786 003,30 eurot.

Kuigi väljaku väljaehitamine läheb eeldatust kallimaks, ei saa ega ole ka mõistlik ettevõtmisest loobuda, sest toetuse eraldamine on otsustatud ja selle kasutamata jätmine tähendaks ju kogu projekti sellisel kujul lõpetamist. Või lükkumist määramata kaugusse. Ja mis puudutab hinnaklassi – siis ei tee me seda ju aastaks-kaheks ega saa lubada odavat asja, mis aasta pärast nõuab remonti või parandamist.

Mart Mäeker: “Nagu hanke hind näitas, muutub turusituatsioon ehituses kiiresti, ja tegelikult kujunes hind eeldatavast ikkagi 20% kõrgemaks. Uut hanget korraldama hakata pole mõtet, kuna pakkujate hinnad olid suhteliselt lähestikku. Lepingu sõlmimiseks hanke võitjaga on vaja minna märtsikuu volikokku, et pärast volikogu otsust protsessiga edasi liikuda.” Volikogu istung on 23. märtsil.

Pildid TÕNIS KIPPER, SAAREMAA VALD

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles