Uus kultuurijuht Mihkel Tamm: tark küsib, rumal noogutab

Mehis Tulk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mihkel Tamm
Mihkel Tamm Foto: Saarte Hääl

Täpselt nädal aega ametis olnud Saaremaa valla spordi- ja kultuurijuht Mihkel Tamm leiab, et oluline pole see, kellelt missugused ideed tulevad, vaid et suudetaks näha ka suurt pilti.

Mis kandi mehi olete ja millega siiamaani tegelesite?

Olen pärit Tallinnast ja viimased aastad ka seal elanud. Enne seda elasin Tartus ja lühikest aega on mu elukohaks olnud ka Petrozavodsk. Viimased aastad olen olnud seotud eelkõige suurte korporatiivsete ürituste korraldamisega.

Mis kallutas osalema Saaremaa valla spordi- ja kultuuriosakonnajuhataja konkursil?

Mind kallutas kandideerima see, et tundsin ennast selles töökuulutuses ja ametikirjelduses kohe ära. Kuna usun üdini perfektsesse voolamisse, siis sattus antud töökuulutus mu rajale vägagi õigel hetkel. Asjad juhtuvad ikka lõpuks siis, kui nad peavad.

Konkurente oli palju ja edukaks osutumine mõjub igaühele ergutavalt. Kui palju teil varem on tulnud ametikoha pärast konkureerida ja kas konkursi võit on tunnustus seni tehtule või pigem usalduskrediidi avanss?

See, kas mulle on antud krediiti või kas see on tunnustus seni tehtule, on pigem küsimus komisjonile, kui mulle. Mu isiklik arvamus on, et minu isikuomadused kattusid komisjoni nägemusega, kes võiks antud ametikohale sobida. Otse loomulikult on edukas osalemine konkursil sütitav ja mul on vägagi hea meel, et osutusin valituks.

Seos Saaremaaga on teil Kuressaarest pärit elukaaslase kaudu. Aga missugused on üldse teie kokkupuuted selle kandiga?

Ma arvan, et mu varasemad kokkupuuted selle kandiga on nagu keskmisel eestlasel ikka. Noorena olen käinud siin mitmeid kordi ekskursioonil, korra surfilaagris, mõned korrad spaas... Seda siis alates selle hetkeni, kui mu elukaaslane mind siia rohkem tooma hakkas, ja see, et ta seda tegi, teeb mulle ütlemata suurt rõõmu. Saaremaa muutus kohe kohaks, kuhu igal võimalikul hetkel mandri pealt põgeneda.

Milliseks teie elukorraldus seoses uue ametiga kujuneb?

Kolisimegi nüüd päriselt Saaremaale. Tallinnas käin vaid nii palju, et sõpradega kokku saada. Elukaaslane tegeleb ettevõtlusega ja aitab käima lükata Kuressaare jahisadama restorani Hafen.

Mis pilguga vaatate siinsele kultuurielule? Mis rõõmustab ja mis silma kriibib?

Mulle teeb rõõmu, et kohalik kultuurielu on mitmekesistumas ja et siin toimuvad kultuurisündmused on tugeva kvaliteediga. Siiski rõõmustaks mind veelgi enam, kui me suudaksime tuua külalisi Saaremaale ka väljaspool suvehooaega. Seda siis nii kultuuri tegijate kui ka kultuuri nautlejate suhtes. Eks siinkohal on oluline ka see, et me suudaksime Saaremaa teha atraktiivseks ka talveperioodil.

Kes seda peaks tegema?

Me peame püüdma turundada seda, mis meil on, meie võimalusi. Me ei ole ju ainult päikesepealinn ega koht, kuhu ainult suvel tulla. Siin on ka talvel hea olla ja mitte ainult spaas pikutada. Akude laadijana töötab Saaremaa talvel sama hästi kui suvel.

Spordivaldkonnas on praegu Saaremaaga seoses suuremalt pildil nii võrkpall kui ka autoralli. Mida selles valdkonnas esile tõsta tasub ja mida peaks järele aitama?

Sport on selline asi, mille tegemist tuleb osata nautida. Just tervisespordi juures on oluline, et selle harrastamine tekitaks igas inimeses endas hea tunde. Tippsport ja sellega seonduv on üks pool ja mul on väga hea meel, et meil leidub siin inimesi, kes paljugi fanatismist oma ala vastu tahavad oma teadmisi teistega jagada. Kuid sporti rohkemal või vähemal määral saame kõik harrastada. Oluline on, et oleksime taganud võimalused seda teha.

Millised on olnud esimesed tööpäevad? Mis on üllatanud? Nii heas kui ka halvas mõttes.

Mu esimesed tööpäevad on olnud eelkõige sellised, kus vaatlen. Ma vaatlen, mida teeb mu tiim, ja soovin aru saada, mis neid sütitab ja mis neile muresid valmistab. Iga päevaga tekib mul rohkem küsimusi ja näen, et see on hea, sest nagu öeldakse: tark küsib, rumal noogutab.

Kui palju teil alluvaid on ja mida te arvate kultuurivaldkonna eelarvenumbri suurusest?

Kontoris viis, väljaspool kontorit kümneid. Kuna eelarve näol on tegu avaliku rahaga, siis võiks seda igas valdkonnas rohkem olla. Aga pean nõustuma kultuuriministeeriumi kantsleri kohalt lahkunud Paavo Nõgesega, kes ütles, et kultuuri eest on viimastel aastatel väga hästi seistud ja see valdkond on saanud päris korralikke rahasüste.

Kuressaare Euroopa kultuuripealinnaks – jabur idee või hoopis Saaremaa suur võimalus?

Ideed peavadki olema suured ja mõne inimese silmis jaburad, kuid see idee seda ei ole. Tegelikult ei ole vahet, kas kanname ühel aastal ametlikult nime “Euroopa kultuuripealinn” või ei kanna, kuid ma soovitaks inimestel ka esmapilgul jaburana tunduvad ideed kõva häälega välja öelda, et näha, kas leidub kaasamõtlejaid. Minu esmapilgul jaburana kõlav idee oleks see, et Saaremaa võiks olla kilekotivaba saar... ka see on osa meie kultuurist.

Saaremaa suurust arvesse võttes ei oleks see sugugi mitte ilmvõimatu. Küsimus on, kuidas?

Kindlasti leiab sellele ideele kaasamõtlejaid. Mõte ise tekkis Filipiinidel puhates, kus elukorraldus on meie omast kaunis erinev. Aga sealne Palawani saar on täiesti kilekotivaba. Kui seal saadakse sellega hakkama, siis miks meie ei võiks seda teha? Ja küsimus pole selles, et mina olen spordi- ja kultuuriosakonnast. Mõtteid võib tulla igalt poolt ja oluline on suure pildi nägemine.

Valdade ühinemisega on tekkinud uus olukord, kus ühelt poolt räägitakse ühtsest Saaremaast ja saarlase identiteedist, teisest küljest hoogustub aga n-ö kandipõhine separatism ja jõuline klammerdumine piirkondlike märgisüsteemide ja kohamälu külge. Kuidas teie kultuuriadministraatorina seda asja näete ja mida teie jaoks tähendab identiteet?

Ma olen seda meelt, et kohamälu on oluline ja unustada ei tohi, kuid pidev mineviku meenutamine ja sellega võrdluste otsimine ei pruugi muuta paremaks tulevikku. Tulevik on minu silmis ainus asi, mida muuta saame. Identiteet on unikaalsuse näitaja. Olgu see siis kohaidentiteet või inimese oma.

Mis on see saavutus, ajahetk või veel miski, mida mina määratleda ei oska, mille puhul te saate öelda, et uues ametis on saavutatud esimene töövõit?

Minu jaoks on olulised numbrid ja see, et meie eelarve oleks paigas. Oluline on võimalikult vara saada paika 2019. aasta eelarve, et oskaksime ette planeerida

Mis spordialadega tegelete ja kas teil on isiklikum suhe ka mõne muu kultuurilise eneseväljendusvahendiga: muusika, kirjandus, kujutav kunst jne?

Minu spordiregister, kui nii-öelda, on suhteliselt kirju. Ma arvan, et otseselt ei ole spordiala, mida ma ehk proovinud ei oleks või millega hakkama ei saa. Tõsi, mu tase ei ole muidugi midagi väärt, kuid hakkama saan nendega kindlasti ja tunnen reegleid. Olen läbinud maratonidistantse joostes, suusatades, süstaga. Harrastanud noorena kabet-malet, kergejõustikku, korvpalli jne. Hetkel pean lugu liikumisest looduses ja mängin väga hea meelega discgolfi.

Noorena olen käinud Kaari Sillamaa kaunite kunstide koolis, kus lisaks näitlemisele ja laulmisele puutusin kokku tantsimisega. Usun, et loominguline eneseväljendus on igas eas oluline. Muusikal on minu elus oluline koht ja muusika kõnetab, kuid tihti kõnetab mind ka vaikus ja looduse vaikuses raamatu lugemine on üks mõnusamaid tegevusi üldse.


KES TA ON

Mihkel Tamm

Sündinud Tallinnas 16.01.1988

Üks kaksikvend ja üks noorem õde

Haridus

Tallinna Nõmme Gümnaasium, Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala (lõputöö esitamata)

Töö

Red Bull, Tridens, Shooters Tartu, Event Masters, Royal Experience

Pere

Elukaaslane Grete ja kaks koera – korgipoiss Olaf ja yorkipreili Brandy Huvid: sport, kultuur, mälumäng

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles