Sõrve militaarmuuseumis näeb Eesti sõjatööstuse ajalugu

ENNO LIND, militaarmuuseumi giid Arsenali näituse vitriini juures. Tõnu Veldre Foto: Saarte Hääl

Augusti lõpuni saab Sõrve militaarmuuseumis uudistada Eesti Vabariigi oma sõjatööstuse Arsenal toodangut. Väljapanek ei ole suur, kuid mõningase ülevaate väikeriigi võimest toota ise endale kvaliteetset sõjavarustust see siiski annab.

Pärast Vabadussõja lõppu oli Eesti armee kätte kogunenud suur hulk väga eritüübilist kerg- ja raskerelvastust, mis kõik vajas remonti ja hooldust. 1920. aasta suvel jõuti niikaugele, et Tallinnas avati riigi poolt rahaliselt toetatud sõjatehas Arsenal. Lihtsamatelt remonditöödelt mindi peagi üle omatoodangu valmistamisele. 1940. aastaks ulatus tehase sortiment umbes paarikümne nimetuseni. Näiteks arsenali tankitõrjemiinid ja automaatpüstolid leidsid tee ka välismaa turule. Legendaarsed olid Arsenali täpsuspüssid, millega Eesti laskurid saavutasid maailmas häid võistlustulemusi. Samas tehases valmisid veel soomus­autod ja soomusrongide vagunid.

1940.–41. aastal jätkati tootmist Arsenali nime all, kuid juba uue võimu heaks, aga rinde lähenedes viidi tehase seadmed ja ka laod Venemaale. Hiljem tegutses samades ruumides salajane nn numbritehas, kus pandi kokku väidetavalt isegi ründerakettide juhtimisseadmeid.

Nüüd on tehase hooned läbinud uuenduskuuri ja seal asub Arsenali keskus.

Tõnu Veldre,

Sõrve militaar-, ajaloo- ja loodusmuuseumi konsultant