Löönest leiti muistne kalme
28. juuni 2018, 03:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevadel avastati Lööne külast mitmeid muistse väljanägemisega esemeid, millest anti teada muinsuskaitseametile. Lähemal uurimisel selgus, et esemed pärinevad viikingiaegsest matusepaigast.
Arheoloog Marika Mägi sõnul pärineb Lööne mõisa lähedalt väljatulnud kalmekoht viikingiajast ja sellele järgnevast perioodist: “Üldjoontes 10.–12. sajand.”
Esemed on seal omal ajal maasse kaevatud kogumitena mingit laadi kõdunevast materjalist nõu sees. Ühel juhul on nõu asemel kasutatud ka kilbikupalt. Tõenäoliselt olid esemed maasse kaevatud rituaalsel eesmärgil, märkis Mägi ja lisas: “Lisaks on seal palju leide ka n-ö tavapärasest segamini põletusmatustega kalmest. Aga kalmet kui niisugust iseenesest ei ole, see on ammu juba põlluks küntud.”
Leidude puhul torkab silma see, et kuigi arvestatav osa leidudest on põlenud, on leiuaineses enamiku Saaremaa kivikalmetega võrreldes ebatavaliselt suur hulk põletamata, kas katkisi või isegi terveid asju, tõi Mägi veel välja.
Muistne kalmekoht Löönes ei ole otseselt pääsenud rüüstajate käest, aga Mägi sõnul on tegemist siiski pigem positiivse näitega, kui võrrelda seda Viidumäe või Lihulinnaga. Kahte nimetatud paika ühendab see, et mõlemas on viimaste aastate jooksul ohtralt ebaseaduslikult kaevatud ja nii on potentsiaalselt väärtuslikku infot ajaloo jaoks kaotsi läinud.
“Aga Viidumäest on see ikkagi väga erinev, sest Lööne puhul anti asjast muinsuskaitseametile üsna peatselt teada, mitte ei oodatud nii kaua, kuni koht sisuliselt juba tühjaks tehtud oli, et siis n-ö riismed arheoloogidele üle anda,” lausus Mägi.
Praeguseks hetkeks on Lööne kalmekohast umbes kakssada leidu. Neist nii mõnedki esemed on üpris ebatavalised, märkis Mägi. Leiud on viidud Tallinna konserveerimisele ja hiljem leiavad need tee Saaremaa muuseumi. Lööne kalmekohta ennast ootab aga põhjalikum uurimine ees ilmselt kunagi tulevikus. Praegu kasvatatakse muistse kalmekoha peal vilja.
Muinsuskaitsjatele andis leiust aprillikuu keskel teada Valjala noormees Kalev Kuusk. Kuusk ütles Saarte Häälele, et käib mõnikord kevadeti ja sügiseti hobikorras maapõuest metallidetektori abiga asju otsimas. Nii sattuski ta Lööne kalmepaigale.
“Ei oleks osanud arvata, et sealkandis midagi sellist võiks olla,” tõdes ta, et oli kaunis üllatunud, kui umbes 40–50 cm sügavuselt kilbikupal, sõled, noad ja muu selline kraam välja tuli. “Kui keegi midagi sellist leiab, tuleb kindlasti muinsuskaitseametile või pädevatele inimestele teada anda,” toonitas ta.
Muinsuskaitseametist viidati Saarte Häälele, et paiga pärast ollakse mures, kuna see on sattunud röövkaevajate huviorbiiti ja seetõttu ei tihatud sellest eile täpsemalt rääkida. Kuna tegemist on olulise leiuga, on tehtud ettepanek leiukoht muinsuskaitse alla võtta.