Kuigu talu keldrid võeti kaitse alla

Raido Kahm
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
HARULDANE KOMPLEKS: Tegemist on Eesti taluarhitektuuri ning dolomiiditöötluse silmapaistva näitega. Kuigu talu kaheksat keldrit katab ühine muldkeha.
Foto: MAANUS MASING
HARULDANE KOMPLEKS: Tegemist on Eesti taluarhitektuuri ning dolomiiditöötluse silmapaistva näitega. Kuigu talu kaheksat keldrit katab ühine muldkeha. Foto: MAANUS MASING Foto: Saarte Hääl

Sepa külas Saia-Kaarma maantee ääres asuvad Kuigu talu keldrid võeti muinsuskaitse alla.

Tegemist on ainulaadse keldrikompleksiga, mille sarnast teist Eestis teadaolevalt pole. Ministri käskkirjaga tunnistati Kuigu talu keldrid ehitismälestiseks ja kehtestati mälestise kaitsevöönd sel esmaspäeval.

“Kaitse alla võtmine tähendab, et riiklikul tasemel on Kuigu talu keldreid hinnatud oluliseks kultuuripärandi osaks,” ütleb muinsuskaitseinspektor Üllar Alev.

Kuigu talu kobarkelder koosneb kaheksast keldriboksist. Eesti keskmisest talukeldrist erineb igaüks neist nii mahu kui ka konstruktsiooni poolest. Nimelt on Eesti talukeldrid üldiselt poole suuremad. Iga boksi sissepääs avaneb erinevas ilmakaares. Valdavalt on nad ehitatud dolomiidist ajavahemikus 19. sajandi lõpust 1930. aastateni. Ühe keldri sissepääsu kohale on raiutud aastaarv 1887. On tõenäoline, et neid ei rajatud korraga, vaid mitme põlvkonna jooksul.

Kuigu talus elasid keldrite ehitamise aegu dolomiidimeistrid. Mälestise kõrval olev infotahvel annab teada, et peremeesteks olid Kustav Martinson poegade Karl, Ado ja Peeter Martinsoniga. Infotahvli paigaldas linnuvaatleja ja Sõrves muuseumi peremehena tuntud Mati Martinson, kelle esivanemad eelpool nimetatud on. Viimaste aastate jooksul on just tema Kuigu talu keldrite ja nende ümbruse eest hoolt kandnud. Samuti on ta muinsuskaitseameti tähelepanu pööranud keldrite kultuurimälestiseks tunnistamise vajadusele.

“Siis on hea,” tundis Mati Martinson heameelt, et keldrid kaitse alla said. Ta lisas, et palju tööd ootab keldrite korrastamisel veel ees, kuid märkis, et enne ei saa suurt midagi teha, kui omandisuhted korda on aetud. Nimelt asub värske ehitismälestis riigi reformimata reservmaal. Erastamine jäi omal ajal toppama, viitas Martinson, kuid tõdes, et kaitse alla võtminegi on suur samm edasi. “Vähemalt ei saa keegi neid niisama laiali lammutada,” lausus ta.

Omal ajal ehitati keldrid Kuigu talu maakeldriteks. Nõukogude ajal kasutasid neid aga läheduses asuvad talud, kus elasid Kaarma dolomiiditööstuse töölised. Täna kompleksist kartuleid ega keediseid ei leia. Pigem on tegemist hästi vaadeldava eksponaadiga, millest annab teada teeäärne silt. Keldrite tehniline seisukord on muinsuskaitseameti hinnangul rahuldav, kui välja arvata kaks boksi, mis on kehvemas seisus.

Ministri käskkirjast selgub veel, et Eestis on pisut üle 5000 ehitismälestise, millest suurem osa esindab baltisaksa ehitustraditsiooni ning on seotud mõisa- või kirikukultuuriga. Taluarhitektuur on aga riiklike kultuurimälestiste nimistus alaesindatud. “Ka keldrid, mis on eraldi objektidena kultuurimälestisena kaitse all, kuuluvad enamasti mõisakomplekside koosseisu.”

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles